1) loomaraku organellide : tuum Juhib kogu raku elutegevust. On ümmargune ja keset rakku- rakumembraan On raku väliskihis ja kaitseb rakku. tütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid tsütoskelett valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom
lisaenergiat ● Difusioon - gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda ● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks ● Mikrofilamendid - peenemad valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju ● Mikrotorukesed - jämedamad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid. Vakuool rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli. Ülesanne: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine (sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine.
Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga
Lüsosoom ...-membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lagundavaid ensüüme Lagundatakse: 1) Makromolekulid 2) Otstarbe kaotand rakustruktuurid 3) Fagotsüteesitud mittevajalikud aineosakesed Mitokonder- kahemembraansed, välismembraan sile, sisemembraan harjakestega e sisseopistustega Sisemuses (matriks) ribosoomid ,valkude sünteesiks ÜL: 1) Raku varustamine energiaga 2) Lõpus viia glükoosi lagundamine (rakuhingamine) Tsütoskelett ...valguniitidest koosnev võrgustik, mis on rakkude tugi- ja liikumissüstemiks ÜL: 1) seob raku ühtseks tervikuks 2) Ühendab rakuosad 3) Annab rakudele kuju ja vormi 4) Osaleb rakkude ja organellide liikumises Raku liikumised :(pintsütoos ja fagotsitoos) 1) Organellide asukoha muutused 2) Rakkude ümberpaikemine organismis 3) Rakkude kuju muutused Vastavalt valgusniitidele eristatakse: 1) Mikrofilamendid peened valguniidid
vahel Tsütoplasma- raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid, sisaldad raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju
moodustamises Lüsosoomid – ühekihilised põiekesed. Kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine, rakku sattunud võõra orgaanilise aine ja rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoplasma- geelitaoline vedelik, mille sees paiknevad rakuorganellid – seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, sisaldab raku jaoks elutähtsaid aineid, toimub aminohapete süntees, paiknevad raku rasvade ja glükoosivaru Tsütoskelett – valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks. Seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises 8.Oska kirjelda ja joonistada rakumembraani ehitust. Kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest. Üks fosfolipiidi otstest on hüdrofiilne, mis jäävad rakust väljapoole, teine hüdrofoobne. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad
sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumise kohaks ja aitab säilitada raku kuju. Aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett - valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks. Ülesanded: seob raku ühteks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja nende organellide liikumises. Ehitus: koosneb peenetest valguniitidest ehk mikrofilamentidest. Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Rakutuum - membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine DNA. Ülesanded: juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid.
Valgusüntees raku töö Eksamil: tuleb rakuorganellidele kirjutada mida nad teevad Ilma valgudeta rakk ei töööötaaaa Golgi kompleks rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasi saatmine Lüsosoomid rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine Mitokonder energia süntees Tsütoskelett aitab hoida raku kuju, koosneb valguniitidest. Metabolism aine- ja energiavahetus Assimilatsioon organismi kõik sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisreaktsioonid Anabolism vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Lähteained sünteesitakse ise või saadakse väliskeskkonnas - Orgaanilised ained - Anorgaanilised ained
6. Rakutuum-koosneb valkudest- ÜHINE sisaldavad geneetilist infot, Mitokoner sünteesib valke. 7. Mitokondrid sisaldavad pärilikkuse ainet. Sellest saab rakku luua, aga nad ei saanud normaalselt areneda teises rakus, järelikult toimus muutus pärilikkuses. 9. Golgi kompleks ; Rakumebraan; Ribosoom b Ribosoom c Gr. Fosfolipiididest, valkudest, rRna, valkudest, rib fosfolipiididest 3.6.1. Kõik järjest. 2. Rasokol, vähirakkude, sibliharrakude. 3. Tsütoskelett on võrgustik, erinevatest valguniitidest koosnemine, hoiab raku ruumilisena, toetada ja liigutada rakku. 4. Tsentrosoomiline. 5. c; g;a;d;e ja c ja f; g ja c; e;b;b;d;g;e;b;a 3.7.1. c;b;a;e;d;f 2. Lilled kasvavad valguse poole, kasvupotis keeravad ja väänavad ennast valguse poole. Lillesibul olgu ükskõik mis pidi, juured kasvavad alla- niiskuse suunas. 3. Kuumal suvepäeval on õhulõhed kinni, on ainult vee kadu, taime siseõhk langeb-närtsib. Öösel tuleb õhulõhed lahti, pumpab vett. 4. Taimerakul on
annaabi.ee 
