süntees. Lüsosoom raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine. Golgi kompleks mitmekesine rakuorganell Mitokonder raku organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett raku organell, mis võimaldab raku kuju säilitamist või muutumist. Müofibrill lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi.
Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st Kromosoomid: Asuvad rakutuumas Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil Pinotsütoos- vedelike omastamine samal viisil Organellid raku sees: tsütoplasma võrgustik on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsistermikeste süsteem Ribosoom ..- on kaheosalne, koosneb RNA-st ja valgumolekulist Tehakse valmis tuumakestes, seejärel liiguvad tsütoplasmasse, kus osad kinnituvad ER-le. Ribosoomis toimub valkude süntees Polüsoom- ühe mRNA-ga seotud ribosoomide kogumik, moodustub valgu sünteesi ajal Ribosoomid on ka mitokondrites ja kloroplastide Golgi kompleks ...- membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste sünteem ÜL: 1) Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine 2) Valkude töötlemise lõpuleviimine
Valgud Valgud on polüdepiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohappejääkide vahel on peptiidsidemed. Peptiidside moodustub kahe aminohappe ühinemisel, ühe karboksüülrühma ja teise aminorühma osalusel. Ühe peptiidsideme tekkel eraldub molekul vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude koostises võib esineda kuni 20 erinevat aminohapet. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappe jääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulist. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendamatuid aminohappeid on 3. Neid sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendatavaid aminohappeid (9) suudab organism ise sünteesida. Lihtvalgud: Koosnevad ainult aminohappe jääkidest. Sinna kuuluvad fibrillaarsed ehk niitjad valgud..
Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab vaid toiduga. Osaliselt asendamatuid aminohappeid on 9, neid sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendatavaid aminohappeid on 9, mida organism suudab ise sünteesida. Valkude struktur Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulist. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase). Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur), on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Kõikidel valkudel
Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. 11. peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. 12. ribosoom Koosnevad kahest rRNA molekulist ja 34 valgumolekulist (rRNA-d rohkem kui valku). Valgumolekulid asuvad pinnal. Jagunevad suureks (50S/60S) ja väikseks (30S/40S) subühikuks. Ribosoomid (70S/80S) moodustavad tuumakestes. Seal toimub valkude süntees (asuvad tsütoplasmas, Eukarüootse pre-mRNA protsessimise jooksul toimub 3 peamist sündmust: (1) 5' capping 5' cap lisatakse vahetult pärast transkriptsiooni initsiatsiooni. Capping on iseloomulik vaid mRNAdele. Capping ensüüm seondub fosforüülitud RNAPolII CTD'ga
moodustab endoplasmaatiline retiikulumi ehk tsütoplasmavõrgustiku. Ainete rakusisene liikumine, seotud ka ainevahetuslike protsessidega. a) karedapinnaline ER pinnal paiknevad valgusünteesi organellid ehk ribosoomid b) siledapinnaline ER pinnal paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid Koosneb 2st osast, mõlemad osad omakodra koosnevad ribosoomi-RNAst ja valgumolekulist. Ribosoomides moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valgusüntees. Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. a) primaarsed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke b) sekundaarsed lüsosoomid sisaldavad lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme Golgi kompleks
• Kodeeriv ala moodustab genoomist üle 90%, lugemisraamid paiknevad mõlemas DNA ahelas. Kokku on identifitseeritud 1262 ORF-i, mis on pikemad kui 100 koodonit, valke kodeerivad neist 911 (homolooge on leitud 194-le). • Mimiviiruse poolt kodeeritavate valguliste produktide hulka suurendab splaisingu kasutamine. Mimiviirusel on olemas: - valkude splaising (intein-domeenid, mis katalüüsivad enda väljalõikamist sünteesitud valgumolekulist ja uue peptiidsideme tekkimist väljalõikekohta ümbritsevate ah jääkide vahele) DNA polümeraasi kodeerivas alas - isesplaiseeruvad intronid (seni teada faagidel ja phycodnaviirustel) – mimiviirusel on vähemalt neli sellist introni, mis kõik paiknevad RNA polümeraasi kodeerivates geenides. Virion Mimiviiruse virion on 400 nm diameetriga ikosaeeder, milles peale kapsiidivalkude leidub veel ka ensüüme (sh. RNA capeerimise ensüüm) ja viiruse mRNAd
Võõrutusperiood pole eluohtlik. Samas teadvus kaob opiaatide mõjul märkamatult. Naloksoon opiaatide antidoot(vastumürk). Metadoon opiaatidest sõltuvuses olevatele inimestele süstitakse, mõjub kauem (u päev kuni poolteist). Vähendab riske (kuritegevust, süstimist jne). Peaajus on peamiseks pidurduskäsku edastavaks virgatsaineks gamma-amio-võihape e GABA. Rahustid tugevdavad GABA mõju, aga teevad seda veidi erinevalt. GABA toimib nii, et tema retseptor asub mitmest valgumolekulist koosneval kanalil, mis kas laseb või ei lase rakku klooriioone. Kui kanal avaneb, tungivad klooriioonid närviraku sisse ja sellie närvirakk teeb erutavatest sõnumitest vähem välja. Bensodiasepiinid tugevdavad aju enda tasakaalustatud elutalitlust, seepärast pole psüühikat pärssivatele ravimitele tavalisel määral mürgised. Barbituraatidel ka surmav annus, tappa võivad ka selle võõrutusnähud. Trankvillisaatorid rahustid, uinutid.
Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. · peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. · ribosoom Koosnevad kahest rRNA molekulist ja 34 valgumolekulist (rRNA-d rohkem kui valku). Valgumolekulid asuvad pinnal. Jagunevad suureks (50S/60S) ja väikseks (30S/40S) subühikuks. Ribosoomid (70S/80S) moodustavad tuumakestes. Seal toimub valkude süntees (asuvad tsütoplasmas, karedapinnalisel ER-il, mitokondrites, kloroplastides) Kristalliseeriti esimest korda 1999/2000, elektronmikroskoobiga nähti, et valkude sünteesi katalüüsivad rRNA-d 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele
annaabi.ee 
