kasvajarakuks. Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulik, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad DNA-viirused: · DNA-viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm · Kõik DNA-viirused sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli, mis võivad koosneda üksikust DNA ahelast või olla kaksikahelalised nagu enamikul elusorganismidest · Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul) · Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse
Kõige rohkem on toksiini kala maksas, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk. Kala varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid. Kasvatades kalu vangistuses ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mürgitud kerakalad, mis maitselt nende mürgistele suguvendadele millegi poolest alla ei jää. Kalade endi rakud toksiini mõjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mürgi suhtes tundetuks. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena, hiljem areneb välja erinevate kehapiirkondade osaline halvatus, ning traagilistel juhtudel saabub surm kas lämbumise või südametalitlushäirete tagajärjel. (Kokassaar, 2012) Ravi koosneb tavaliselt pidevast järelvalvest ja hoolitsusest ning samuti maoloputusest.
Eelistatult päranduvad generatiivsed, somaatilised vegetatiivse paljunemise juhul IV 1. spontaansed - iseeneslikud vead DNA kahekordistumisel 2. indutseeritud - mutageenide poolt esile kutsustud V 1. kasulikud - esineb suhteliselt harva, võime nendena käsitleda organismide vastupidavust mürkkemikaalidele 2. kahjulikud - eluvõime langus, kasvajate teke jne, neid on oluliselt rohkem VI 1. mõtestatud - DNA tasandil toimunud muutus peegeldub valgulises koostises 2. mõtestamata - DNAs muutus toimub, aga valku see ei jõua, asendumine toimub sama aminohappega. VII Fenotüübilise efekti alusel 1. kasulikud - neid kõige vähem 2. neutraalsed 3. kahjulikud - neid kõige rohkem 4. surmavad VIII Mõju alusel tunnusele 1. tunnus kaob 2. tunnus nõrgeneb 3. tunnus tugevneb 4. tekib uus tunnus Kromosoommutatsioonid Need on muutused kromosoomide struktuuris, haaravad korraga paljusid geene. 1
Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulik, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad DNA-viirused: · DNA-viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm · Kõik DNA-viirused sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli, mis võivad koosneda üksikust DNA ahelast või olla kaksikahelalised nagu enamikul elusorganismidest · Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul) · Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse
genoomi võib esile kutsuda ka muid raku talitluse häireid, millest tähtsaimaks võib pidada raku muutumist kasvajarakuks. Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulik, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. DNA-viirused: On suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Kõik nad sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli, mis võivad koosneda üksikust DNA ahelast või olla kaksikahelalised nagu enamikul organismidest. Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul). Mõnikord loetakse DNA-viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse. DNA-viirused klassifitseeritakse enamsti
dominantse alleeli puudumisel Retsessiivse mutatsiooni korral kaob vastav valk 2) Normaalne alleel ja mutantne alleel 3) Generatiivsed (mutats toimub sugurakkudes) ja somaatilised (toimub keharakkudes) 4) Spontaansed (iseeneslikud vead DNA kahekordistumisel) ja indutseeritud mutageenide poolt esile kutsutud 5) Kasulikud (esineb suht harva) ja kahjulikud (eluvõime langus) 6) Mõtestatud mutatsioon (DNA tasandil aset leidnud muut peegeldub valgulises koostises) ja mõtestamata (DNA-s muutus toimub, kuid valku ei jõua) 7) Fenotüübilise objekti alusel: a. Kasulikud b. Nautraalsed c. Kahjulikud kõige rohkem d. Surmavad 8) Mõju alusel tunnusele: a. Tunnus kaob b. Tunnus nõrgeneb c. Tunnus tugevneb d. Tekib uus tunnus Kromosoommutatsioon muutused krom struktuuris, mis haaravad korraga paljusid geene: 1) Muutub gen materjali hulk a
Antigeenid võivad olla seotuna B raku pinnale või esineda sekreteeritud kujul: vereseerumis ja kudedes, ka immuunkomplekside e Ag-Ak komplekside koostises. Igal inimesel võib arvestuslikult olla kuni ca. 100 miljonit erinevat immunoglobuliini molekuli, mis on määratletud Ig-de geeni-blokkide rekombineerumise kaudu. Kõrgematel imetajatel esineb 5 klassi immunoglobuliine: IgG, IgA, IgM, IgD, IgE, mille erinevus seisneb molekulide suuruses, laengus, aminohappelises ja valgulises koostises. Erinevused esinevad mitte ainult klasside vahel, vaid ka iga klassi piiris. Normaalse vereseerumi elektroforeesil esinevad immunoglobuliinid kõikides fraktsioonides α-st γ- Ig-de strukturaalsed komponendid. (IgG näitel) Peamine neljaahelaline Ig-de srtuktuurne ühik (monomeer) koosneb kahest kergest ja kahest raskest polüpeptiidsest ahelast. Kerged (L-) ahelad koosnevad 212 aminohappejäägist, nende molekulaarmass on 25 kDa
annaabi.ee 
