Valk- ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Millise asendamatu aminohappe defitsiit võib tekkida, kui süüa ainult liha või kala? Fenüülaniin Millise toiduaine tarbimine liha või kala kõrval aitaks antud puudust kõrvaldada? Piimatooted Milliste asendamatute aminohapete defitsiit ähvardab taimetoitlasi kõige enam? Millise toiduaine tarbimine aitaks seda puudust kõrvaldada? Taimetoitlasi võib ähvardada valgudefitsiit , mis võib põhjustada tervisehäireid . Toiduainetest peaks taimetoitlased sööma mune või piimasaadusi kui nad ei taha süüa liha siis nende tervis ei lähe väga käest ära.
6.3.2. Kui palju valku peab toidus olema? · 10 15 (10-20%, Zilmer) % toidu energiast peaks saama valkudest · ~60 g päevas Uuringud on näidanud, et vähese rasvasisaldusega toit suurendab AH ja nende laguproduktide eraldumist organismist uriiniga, s.o. suurendab valguvajadust. Üldjuhul ei ole mõtet üle 15 % energiast valguga saada. Liigne valk: · Väljutab Ca · Kahjustab neerusid ja maksa (hüpertroofia) Valgudefitsiit. · Kwashiorkor (esimene laps kördile kui teine sünnib) toiduvalgu vähesusest põhjustatud lastehaigus nahk ruuge kasvu seiskumine, maksa- ja seedehäired, seedeensüümide süntees väheneb, valku saadaks veelgi vähem kätte. · Marasmus valgu ja energiavaegus, sarnane eelmisega, areneb ketoos ja atsidoos, immuunsüsteem nõrgeneb. · Krooniline mõõdukas valguvaegus immuunsüsteemi nõrgenemine. NB!
Janu tekib , kui organism ei saa piisavalt vett organism on kaotanud palju vett organismis on liiga palju mineraalsooli Suhkrutõve korral jääb glükoos uriini ja haarab palju vett kaasa, uriini hulk suureneb, veetarve suureneb. Pideval vee liigjoomisel koormatakse üle neerud ja süda, kaotatakse mineraalaineid ja vesi koguneb kudedesse. Positiivne veebilanss võib kujuneda ka neerude või südamehaiguste korral vesi koguneb kudedesse ja avaldub tursetena. Ka kestev valgudefitsiit võib põhjustada vee kogunemise kõhuõõnde ja jalgadesse, vee jaotus kudede ja vereplasma vahel on häiritud. 6.4.3. Vee eritumise regulatsioon. Kudede veehulk sõltub rakkudes ja rakuvälises vedelikus olevast K+ ja Na+ sisaldusest. Vee eritumist reguleerivad hormoonid: Vasopressiin e.antidiureetiline hormoon Mineralokortikoidid (aldosteroon) Vereplasma valgud Rohke mineraalaineteta vesi tekitab nn. veemürgituse (eriti vähese toidu või nälja korral):
sellest 10!12%. Intensiivse vaimse töö tegijatel on üldine vajalik toiduenergia väiksem, seetõttu võiksid valgud katta 14!15% toiduenergiast. Vaimse töö tegijatel on suurem vajadus loomsete valkude järele, seda seostatakse aju ainevahetuse intensiivistumisega. Valguvajadus suureneb raseduse teisel poolel 15g ja imetavatel emadel 25 g võrra päevas. See kulub rinnapiima vajaliku valgusisalduse tagamiseks. Vanemas eas peaks inimene saama valku ~1,5 g 1 kg kehakaalu kohta. Valgudefitsiit esineb sageli koos toiduenergiadefitsiidiga. Lastel pidurdub valgudefitsiidi korral kasv ja areng, täiskasvanutel väheneb vastupanuvõime haigestumisele, tekib apaatia ja töövõime langus. Ka liigne valk toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist. Toidu valguhulk ei tohiks ületada soovitustes toodud kogust üle kahe korra. 2.2. Soovitused lipiidide tarbimiseks
7,7 kg piima päevas. 760 g s. prot. - 300 g s. prot (elatustarbeks) = 460 g s. prot. 460 g s. prot : 60 g s. prot. (kulub 1 kg piima tootmiseks) = 7,7 kg piima päevas. Niisuguse söötmise korral langeb lehma päevane toodangutase. Toodangutase ei lange järsult 7,7 liitrini päevas, vaid vähehaaval, sest loom võtab esialgu söödas puuduva proteiini kehavarudest. Selle tagajärjel kõhetub looma lihastik, nõrgeneb immuunsüsteem (süveneb üldine valgudefitsiit). Kuna organismi proteiinitagavarad on suhteliselt piiratud, langeb toodangutase lõpuks ~ 7,7 liitrini päevas. Kui lehma söödetakse pikema perioodi või mitmete talvede vältel kirjeldatud viisil, muutub ta nuumloomaks (energia ülejääk ladestatakse rasvana) ja toodangupotentsiaal väheneb. Ka korrektsele söötmisele üle minnes ei saavutata nuumunud looma puhul enam nii kõrget toodangutaset, kui oleks võidud saavutada pideva korrektse söötmise korral.
Autosomaalsed kromosoomi defektid (retsessiivsed/dominantsed) Sookromosoomi defektid (nt X-liitelised) Üksikute geenide mutatsioonid Biokeemilised ja metaboolsed Adenosiindeaminaasi defitsiit Puriini nukleosiidfosforülaasi defitsiit Biotiin-sõltuva karboksülaasi defitsiit Membraani glükoproteiidide defitsiit Embrüogeneesi häired Sekundaarsed immuundefitsiidid Toitumisdefitsiidid ja ainevahetushäired alatoitlus, valgudefitsiit ( nt enteropaatia) vitamiinide ja mineraalainete defitsiidid (biotiin, B12, tsink jt) suhkrutõbi ureemia jt kroonilised neeruhaigused nefrootiline sündroom Nakkused bakteriaalsed (tuberkuloos, leepra jt) viiruslikud ( HIV, punetised, leetrid, CMV, EBV jt) algloomad (toksoplasmoos jt ) seennakkused ( Candida, Aspergillus jt) Kasvajad
Väikestel lastel siis kui on kasvaja, Väga hästi mõjub, kui rase naine saab taktiilset stimulatsiooni!! Ehk puudutus!! Ja ka mozarti peab aju jagama poetnsiaali nii kasvamieks kui paranemiseks!! kuulamine ja kontserdil käimine jne. Stuktuuriline plastilisus – et taastub aju keemia jne (vt slaid) DIEET on negatiivne asi. Kige ohtlikum on taimne dieet. Ehk taimetoitlus: Valgudefitsiit (oad jne ei anna nniipalju valku). Ka foolhapet ka ei saa nedmad nii palju. B 12 vitamiin, on Kõik saab alguse ajutüvirakkudest. vereloomejaoks vajalik et hoida norm homoöstaasi taset vms. Taastumisliigid: -bioloogilised ehk täieliku??? Kuula üle 14 min
annaabi.ee 
