kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva kesklinnas kui ka looduskaunitesse turismitaludesse, mida on Põlvamaal küllaga.
maastikuline terviklikkus. Sellel kaitseala lõigul on Ahja ürgoru reljeef kõige vaheldusrikkam ja maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega
majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m
d Kokku 13434 100% 14004 100% 27 438 100% Valla rahvastikustatistika näitab, et vallas elab kõige rohkem tööealisi elanikke ning kõige vähem eelkooliealisi elanikke ning valla iive on ikka negatiivne ja see näitab, et tegemist on vananeva vallaga. 6 3. Looduskaitse Põlva vallas asuvad järgmised looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgorg; Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad; Peri park; Himmaste allikad; Karu Kakutu pettäi; Kraaviotsa pettäi; Oru pettäi; Uibojärve tamm; Viira lehis; Tilleoru tammed; Kiidjärve rändrahn; Metste rändrahn ja Taevaskoda. Paljud neist aladest ja objektidest on looduskaitse all selletõttu, et kaitsta nende looduslikku ilu ja, et need kohad säiliksid ka järgmised aastakümned vaatamisväärsustena. Nendest kõige tuntum on kahtlemata Taevaskoda, mis on enda nime saanud liivakivipaljandi ja koobastiku järgi
1940. ja 1941. aasta suved olid jäälinnuvaesed, enamik eelmiste aastate pesapaiku jäi hoopis tühjaks. Järgmise nelja suve andmed jäid välitööde eestvedaja sõjateedel viibimise tõttu väga kasinaiks. 1946. aastal sai Eerik Kumari jäälinnu leviku ja ökoloogia uurimist jätkata, alul Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi, järgmisel aastal ENSV TA bioloogia instituudi töötajana. Et teha välivaatlusi ja koguda materjali, veedeti eelkõige Ahja jõe ääres Valgemetsa ja Valgesoo vahel kümneid päevi, samal ajal tutvuti mujal saadud tulemustega ja analüüsiti välitööde materjali. Tulemusi trükis avaldada ei olnud tollal võimalik, see-eest aga valmis 1948. aasta lõpuks paarisajaleheküljeline käsikirjaline väitekiri "Jäälind Alcedo atthis ispida L. Eesti NSV-s. Zoogeograafiline ja ökoloogiline uurimus", mille kaitsmise järel TRÜ õpetatud nõukogu ees anti Eerik Kumarile 1949. aasta jaanipäeval bioloogiateaduste kandidaadi kraad [9].
1. Tellingumäe vaatetorn 1.12. Uuejärve loodusrada 16. Luitemaa LKA 2. Meenikunno MKA 16.1. Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada 2.1. Meenikunno matkarada 17. Avaste LKA 3. Ahja jõe ürgoru MKA 17.1. Soontagana telkimisala 3.1. Taevaskodade matkarada 18. Nigula LKA 4. Valgesoo MKA 18.1. Nigula raba matkarada 4.1. Valgesoo vaatetorn 19. Alam-Pedja LKA 4.2. Valgesoo õpperada 19.1. Selli- Sillaotsa õpperada 4.3. Valgesoo lõkkekoht 20. Endla LKA 5. Nõva MKA 20.1. Võlingi allika matkarada 5.1
Kakerdaja raba 1 km, rabajärv (6,7 ha) Peipsi põhjaranniku Kotka matkarada laudteed Õpetaja soos ja Rüütli puhkeala rabas; lagesoo taimestik, soosaared Seli soo matkarada 3 km laudteed; sootüübid, suured laukad, sootaimestik Kiidjärve-Taevaskoja Valgesoo õpperada 2 km, 1 km laudteed, vaatetorn; puhkeala soomaastik ja -taimestik, raba Arramäe raba matkarada 6 km; rabamaastik, rekult. Jääksoo Soomatkarada 5-8 km, orienteerumine kaardiga Räpina-Värska Meenikunno soo laudtee, vaatetorn puhkeala
· Voored (Valguta Tulimägi) · 40-50 m merepinnast · Ugandi lavamaa on väga sarnane Sakala kõrgustikule, Sakalas pole eriti aru saada, et seisad kõrgel · Devoni liivakivi paljandeid Ugandi lavamaal väga iseloomulik Ugandi lavamaale o Võrtsjärve rannaastang Tammel o Peipsi rannaastang Kallastel o Aruküla koobastik ja Kalmistu paljand Tartus o Ahja jõe paljandid Valgemetsa Valgesoo vahemikus (Suur ja Väike Taevaskoda) Suur Taevaskoda on kõige tuntum paljand. Suur Taevaskoda on kõige kõrgema liivakivi paljandi osaga, 21 m o Võhandu kaljud (käsitletakse tihti ka Palumaa juures) · Skeem Ugandi lavamaast, ürgorud iseloomulikud · Tartut läbivad veel mitu ürgorgu Meltsiveski vagumus, Raadi-Jaama vagumus. Maastikupildis näeme vaid Emajõe orgu. Kaks vagumust on setteid täis · Veestik
1864 ("Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi") eraldi juhise ka Eesti kohanimede kirjutamise kohta: "Eestikeele nimed, olgu mis nimi tahes, peavad ka Eesti viisi kirjutatama, s. o. nõnda, kuida Eesti õigest kirjutamise seadused käsivad [ ]. Nimed, mis vana viisi puudulikult kirjutati, peavad uut viisi ümberkirjutatama, nii et nime kirjutamine ja väljaütlemine kokku käivad." Näidetena on antud Tartu lin, Järva maakond, Otepää kihelkond, Koiola vald, Valgesoo veski, Emajõgi, Munamägi, Kuresaar', Vanaküla, Mäeotsa talu (Hurt 1864: 14). Nimekirjutusest rohkem pälvisid 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ajakirjanduses tähelepanu nimevaliku ja nimede keelsuse küsimused. Eesti kohtade kolmekeelsed (eesti, saksa, vene) nimed tekitasid palju segadust ja ühe lahendusena nähti ettepanekut võtta ametlikult ka vene keeles tarvitusele eesti- (ja läti-)keelsed kohanimed (vt nt "Kodumaa kohanimed", Olevik 3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale
annaabi.ee 
