Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe,
kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja- Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Siseveekogud Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Taimestik ja Maavarad Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt
Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastulähistroopiline vahemereline kliima. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus.
(mm). Lumi võib olla väga erineva tihedusega ning lumekihi paksus üksinda ei näita lume sulamisel tekkivat vee hulka. Seetõttu lume korral määratakse ekvivalentne veekogus, ühikuks samuti mm. Sademete intensiivsus (hulk ajaühikus) määratakse kui mm/h. Olgu meil valgala (maismaal sadevee äravoolu piirkond) tähistatud A ning sellel paikneb n sademete mõõtmise punkti, kus määratakse sademete hulgad Pi , i = 1 n . Valgalasse langevate sademete koguhulga määramiseks on punktmõõtmiste põhjal vaja rekonstrueerida pidev jaotus P ( x, y ) ning integreerida see üle kogu valgala PA = P( x, y ) dx dy . Kui A valgalas võib lugeda P ( x, y ) = P = const , siis sademete koguhulk on PA = P S A , kus S A on valgala pindala. Jaamade paigutusel on vaja leida kompromiss määramise täpsuse ja maksumuse vahel
(Haberman, 1995). Territooriumil esineb maavaradest, ka suurel hulgal liiva ja kruusa. Põhja ja pinnavesi Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2 m3/s
Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. 6) Põhja- ja pinnavesi: Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s
kui seda on tema valgaladele ehitatavatel ehitistel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalasehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele. Praegu tuleb viimase aja ehituste kõvakatetelt 0,1-1,4% järve valgala lämmastikust ja 0,7-16% fosforist. Kui lõpetatakse praegu pooleli olevad planeeringud, siis ulatub kõvakatete lämmastiku osa 0,2-2,7 protsendini ja fosfori osa 1,3-30 protsendini. Lisaks sellele tuleb biogeene valgalasse juurde uute eramute dreeniveega. Fosfori sisaldused võivad uued arendusalad muutuda Harku järve tähtsateks toiteallikateks. 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Sealne algne looduslik taimkate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel.
Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku aurub, transpireerub või imbub maasse. Pindmist äravoolu võib ka inimene oma vajaduste rahuldamiseks kõrvale juhtida. Valgala – pideva piiriga suletud ala, kuhu langevad sademed voolavad ära kontsentreerituna ühte punkti. Valgalade piirid ühtivad kõrgendikega, ühelt nõlvalt voolab vesi ühte valgalasse, teiselt nõlvalt teise. Hüdrograafiline võrk ehk veekoguvõrk – mingil territooriumil olevad jõed, ojad, järved. Hüdroloogilise režiimi elemendid – veetase ja veerohkuse, veetemperatuuri muutused/kõikumised. Olulisim on äravool, mis iseloomustab veerohkust. Äravoolu saab väljendada: Veehulga (vooluhulga) Q, R kaudu Äravoolumahu W kaudu Äravoolumooduli M (q) kaudu Äravoolukihi h (Y) kaudu
annaabi.ee 
