sooritusvõime parandamisega. Kuid alles viimase paarikümne aasta jooksul on sporditulemusi parandavate ainete ehk dopingu kasutamist hakatud nimetama "spordi probleemiks". 2007. aasta oktoobris muutus aktuaalseks Marioni Jonesi USA kergejõustiklase ülestunnistus, et ta tarvitas kahe hooaja vältel dopingut ning tagastas Sydney olümpiamängudel võidetud medalid. Aasta hiljem mõisteti Jones steroidide kasutamise kohta valevande andmise eest pooleks aastaks vangi. Süüdi mõistetud sportlase au devalveerub nulli, ometi on andnud kõik, et tõusta tippu. E.M.Remarque'i romaanis "Taeval ei ole soosikuid" autovõidusõitja Clerfayt õrritab saatust iga kord rajale minnes. Tema elus on ralli väga tähtsal kohal. Ta kohtus sanatooriumis Lillianiga ning nad armusid. Mõlemad teadsid, et ei ela enam kaua, Lillian põdes tuberkuloosi ning Clerfayt'il oli eluohtlik hobi
NS sisaldas usuvastaseid süütegusid reguleerivaid koosseise, mis tegelikult koosnesid varavastastest süüte- gudest. Need olid suunatud sakraalsete, pühitsetud või mittepühitsetud esemete vastu.*37 Kirikuvara vastu suunatud süütegude koosseisud oli sätestatud NS 2. peatüki 4. jao artiklites 219–233. UNS koostamisel jäeti usuvastaste süütegude peatükist välja pühaduse teotamise (kirikust, kambrist ja teistest ruumidest kirikuvara vargus), valevande andmise, kiriklike korralduste mittetäitmise ja usu lõhes- tamise koosseisud. Mõned nimetatud koosseisudest olid sätestatud teistes UNS peatükkides ja mitu neist oli kõrvaldatud, sest UNS-s ei pidanud neid tegusid enam süütegudeks.*38 Nagu kirjutas N. S. Tagantsev, siis pühaduse teotamise puhul ei saa rääkida vaid usuvastasest süüteost. See, kellele vara kuulub, on tsiviil- õiguslik küsimus. Pühaduse teotamine on süütegu raskendav asjaolu, mitte süüteoks olemise tingimus
14 Surmanuhtlus esineb seaduses kahes kohas. Hobuse või lehma varastamist võis karistada surmaga, kuigi seda võis ka heastada (Add. I: 3). Samuti näeb surmanuhtlust kuulsas templirüvetajate sättes (Add. XI: 1), millest räägin täpsemalt hiljem. Lex Frisionum III: 8-9 ja X: 1 väidavad, et mees võib oma käest ilma jääda kui ta andis valevande, samuti ka Ewa ad Amorem ütleb sõna-sõnalt, et vandemurdmist karistatakse käe maha võtmisega. Anglo-sakside seadused mainivad kaks korda käe maharaiumise karistust: kirikust varastamise eest (Afred 6) ja kuritahtlikult valeraha tegemise eest (Athelstan 14) 2.8 Vande andmine Kuriteos süüdistatav võib vältida süüdimõistmist vandudes oma süütust. Lisaks peab ta tagama kindla arvu ``vande-abilisi``, kes kinnitaks tema süütust.
esitatud põhjendusi. · (2) Kui pool ei ilmu mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus ilmumata jätmise asjaolusid arvestades lugeda ta seletuse andmisest keeldunuks. · (3) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku keeldumise korral seletuse või vande andmisest kohaldatakse tunnistaja ütluste andmisest keeldumise ja selle eest ettenähtud vastutuse kohta sätestatut. Valevande tagajärjed karistusseadustikus · § 320. Valeütlus ja valevanne · (1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest
taastada. Seega oli protsess mitte tõe väljaselgitamine, vaid vormikindel maagia selle säilitamiseks. Õigusel oli maagiline tähtsus, mida püüti iga hinna eest korras hoida. Protsessil võis kahtlusalune end vandega puhastada. Ent vanne tuli anda täpselt eeskirjade kohaselt, ilma kokutamata, õige sõnastuse ja juurde käivate vastavate liigutustega. Kui kõik oli korras, tegi see vaieldava teo olematuks ja õiguskord sai taas jalule seatud. Valevande korral pidi aga süüalust tabama kohutav karistus ja hädad või koguni surm. Ent vande andmisel võis kasutada ka abilisi, osade kuritegude puhul oli lausa nad kohustuslikult ette nähtud. Oli nii sugulastest vandeabilised kui ka konkreetseks juhuks vanduma kutsutud. Ainuüksi süüaluse ja vandeabiliste kinnitus, isegi, kui nad ei tarvitsenud asjast midagi täpselt teada, et ta ei pannud kuritegu toime, lahendas kohtuasja. Orjad ei saanud vande andmisel osaleda. Kõikides tõendivormide
Laialdaselt kasutati kehalisi karistusi, surmanuhtlust. Juurde tuli neljastamine, uputamine, elusalt matmine, lisaks veel saksi õiguspeegli karistustele. Neljastamine oli ette nähtud reetmise eest (keha raiuti neljaks ja tükid pandi teistele vaatamiseks välja.) Uputamist kasutati enamasti naiste puhul. Elusalt tapeti naisi lapse tapmise eest. Kehakaristused: - keele ära rebimine tavaliselt solvamise eest, isik seoti posti külge. - Sõrmede maha raiumine valevande andmise eest. - Kõrvavade ära lõikamine väiksemate varguste eest. - Silmade välja torkamine kasutati tihti surmanuhtluse asemel või kuritegude kaasaaitamise eest. Mittepiinavad karistused: - vitstega läbipeksmine. - Väljasaatmine, sageli oli see lisakaristuseks. Häbistavad karistused: - häbiposti paigutamine. - Häbikvide kandmine kasutati naiste puhul, kes jättis lapse hooletusse.
annaabi.ee 
