· Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). · Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. · Inimlike tunnete kajastamine. b. Francesco Petrarca: · Sonetid luuletused armastatud Laurale. · Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. c. Giovanni Boccaccio "Dekameron": · Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. · Pilgati valevagadust ja askeetlust. d. Lorenzo Valla: · Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. · Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. e. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. · Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. · Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad.
Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad.
Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad.
Renessansi kirjandus Dante Alighieri “Jumalik komöödia”: Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid – luuletused armastatud Laurale. Poeem “Africa” muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio “Dekameron”: Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli – alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad.
Pälvib kuninga poolehoiu ja soosingu. „Naeruväärsed eputised“ – komöödia. Pilkab liigset peenutsemist, vaimutsemist, aadlisalongidele omast silmakirjatsemist. Kaks aadlikku tahavad kahe daamiga tutvuda, aga naised keelduvad, kuna mehed polevat nende jaoks piisavalt peened. Mehed saadavad vembuks oma ülespakutult ehitud teenrid naiste juurde. Teenrid on uhkest riietusest hoolimata matslikud. „Tartuffe“ – probleeme tekitanud komöödia. Pilkab valevagadust ja –usklikkust. Vaimulik Tartuffe kehastab vaga inimest, kes tegelikult on omakasupüüdlik. Lööb lihtsameelselt pereisalt varanduse üle, too usaldab Tartuffe’i. Nutikas perenaine tõestab mehele Tartuffe’i silmakirjalikkust. Teosele heideti ette, et pilkab vaimulikke ja etendus keelati viieks aastaks ära. Alguses 5 vaatusega, siis 3 vaatusega. Kärbiti. „Don Juan“ „Misantroop“ – inimestevihkaja. Peategelaseks noormees, keda häirib silmakirjalikkus, võltsid inimesed
kohtadest, mida ta isa talle soovis. Ta asutas Pariisis teatritrupi. Kuid ebaõnnestus ja suundus 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale ja seal rännati ringi. Saadi kogemusi ja saati küpseteks ning 1658.aastal, Pariisi naasmise järel, lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised". Seda saatis menu. Järgmiste komöödiatega vihastas ta vaimulikud ja vanameelsed välja. 5 aasta pärast sai ta sisiki lavale tuua näidendi ,,Tartuffe". Selles kritiseerib ta kibedalt valevagadust ja kirikus levinud silmakirjatsemist. Sisu: Tartuffe on kavala ja osava silmakirjatseja võrdkuju, kellel puudub südametunnistus. Pereisa Orgon kehastab lihtsameelset, naiivset ja usaldabki oma poega kõiges. (nad moodustavad äärmuse) Lõpuks kavaldatakse Tartuffe ka üle, kuid selleks ajaks on asi läinud juba absurdseks, just Orgone´i pika ,,silmade avanemise" seisukohast. Himurus osutubki Tartuffe´i nõrgimaks kohaks. Komöödia lõpus- deus ex
annaabi.ee 
