vennaarmu.Nendest vajadustest tingituna kujunesid Phal Maal vaimulikud rtliordud.Ordu liikmed olid korraga nii rtlid kui mungad.Esmalt tekkis templiordu,mis sai oma nime Saalomoni templi jrgi.Sellesse koondusid Prantsusmaalt prit rtlid.Seejrel moodustati Itaalia ehk Johanniitide- ja Saksa ehk Teutoonide ordu. KES OLI ORDURTEL? Tavalisest rtlis erines ordurtel selle poolest,et ta oli andnud mungatotuse.Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu phendama vitlustele valeusuliste ja uskmatutega.Orduvendade elu oli korraldatud vga rangete reeglite jrgi ning neist oli vitluses paganatega ja teiseusulistega palju kasu.Vaimulikke rtli- ordusid vib pidada omamoodi ristiusu kaardiveks. RISTISJAD JTKUVAD.RISTISDADE TULEMUSED. TEINE RISTISDA (1147-1149) XI sajandi lpul Esimese ristisjaga saavutatud edu ei psinud kaua.Peagi nnestus seldukkidel osa kaotatud aladest tagasi vita.1144. aastal lagunes nende ktte ristiususliste rajatud Edessa krahvkond.Lne-Euroopale
Tsunft käsitööliste ühing keskajal skraa käsitööliste ühingu tsunfti põhikiri humanism sai alguse hiliskeskajal Itaalias. Kujutab endast inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Renessanss ajastu, mis järgnes keskajale. Inimese maailmapilt muutus enam ei olnud inimese elukeskmeks kristlik religioon, vaid inimene ise oma tunnete, mõtete ja soovidega. Ristisõdade põhjused, tagajärjed, tulemused põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine ning paganate, ,,valeusuliste" ristimine kristlasteks. Tegelikuks põhjuseks võib pidada ristisõdijate soovi vallutada uusi maid ning koguda rüüstamise läbi rikkust. Ristisõdijatel õnnestus küll palju röövida, rüüstada ja ka inimesi ristida, ent Kristuse haua vabastamine muhamedlaste käest ei õnnestunud. Keskaja seisused Vaimulikud palvetamine ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest palumine. Olemine jumala maapealseks kehastuseks. Feodaalid ühiskonnaliikmete kaitsmine.
linnaväravad. Sõdijad vastasid rüüstamistega ning suure hädaga jõuti Väike-Aasiasse, kuid said seal peagi hävitava kaotuse osaliseks, koju pöörduti väeriismetega. Tulemus: vähenes huvi Püha maa saatuse vastu. III ristisõda (1189-1192) 1187. aastal oli Jeruusalemm ja teised tugipunktid vallutatud muhameedlaste poolt. See oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Paavst õhutas relvi haarama ja valeusuliste vastu sõtta minema. Ristisõdijate vägesid juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II August, Inglise kuningas Richard Lõvisüda. Friedrich liikus maateid pidi pühale maale, kuid uppus jõkke ning ei jõudnud kohale. Inglased ja prantslased, kes tulid mereteed pidi, jõudsid kohale suuri kaotusi kandes, ent vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada
suureneb. Kõrgkeskajal jooksul muutus madalamast päritolust meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujuneb järk-järgult pärilik seisus - aadel. Ristisõdade ajal kujunevad Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks vennaskonnad ehk vaimulikud ordud. Liikmed korraga nii mungad kui rüütlid! Ordurüütel Andnud mungatõotuse. Ei tohi rajada perekonda. Kogu oma elu pühendab võitlusele valeusuliste ja uskmatutega. Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne) Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei
vastu. Järkjärgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused. Eriti jõudsalt edenes islamiusuliste vastupealetung Süüria väepealiku Saladini juhatuseL 1187. aastal lan ges üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris'alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega.Püha linna langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle õhutas paavst relvi haarama ning nendega valeusuliste vastu minema.Kõikidest ristisõdadest oli kolmas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid SaksaRooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekünmeaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades.Meretee valinud
Mindaugas suri vandenõu ohvrina. Peale Mindaugase surma oli mõni aeg vägev võimuvõitlus, kui lõpuks sai 1316. aastal troonile Gediminas, kes laiendas Leedu piire kaugele üle rahva asuala. Veelgi suurema ulatuse sai Leedu Gediminase poja Algirdase valitsuse ajal. Leedu valdusse kuulusid paljud Vene alad. Leedu oli XIV sajandiks suurriik, kuid leedulased polnud võtnud vastu ristiusku ja see andis Saksa orduriigile õiguse neid rünnata. Oli ju ordurüütlite peamine ülesanne valeusuliste ja paganatega võidelda. Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll katoliiklased, kui sakslased tahtsid Poola arvelt oma valdusi laiendada. Tänu ühisele vaenlasele sõlmiti 1385. aastal Poola kuningannaJadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel ühinemise leping. Jogaila kohustus oma alamatega vastu võtma ristiusu. 1386. aastal peeti pulmad riikide valitsejate vahel. Sinna olid kutsutud ka Preisi orduriigi esindajad, kui nemad tõid Leetu laastava retke ja leedulased ristiti 1387
annaabi.ee 
