Immanuel Kant: "Tegelikult pole moraal Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed mitte õpetus sellest, kuidas me peame kohustused, ei arvesta tagajärgedega end õnnelikuks tegema, vaid sellest, (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui kuidas me õnne vääriliseks peame saama" see seab teise elu ohtu). Põhiküsimuseks on seega: kas me järgime Kategooriline imperatiiv ei anna meile iga inimese sisse pandud inimloomuse tingimusi, millisel juhul on tegemist
Kanti moraaliteooria põhijooned · Moraalne kohutsus on absoluutne, kehtib tingimusteta. · Kohustus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. · Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. · Moraal tähendab meie enda vastutust, mitte allumist võõrale seadusele. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne, ta annab endale ise seadusi. Kriitika Kantile Ta teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, mille korral on tegemist moraalse toiminguga. Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime.
on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. Eetika tarvilikud postulaadid: 1) vabadus ja vaba tahe 2) hinge surematus 3) jumala olemasolu Kanti arvates on inimeses sees olemas kalduvus kurjusele. Hea ja kurja vaheline võitlus on põhimõtteline. Kriitikat: Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). VOORUSEETIKA: Eetilise hinnangu aluseks on teo tegija iseloom. Areetiline eetika. Voorused on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad ja kas teod üldse järgnevad. Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed, ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda.
· Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südametunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. · "tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus. · Valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu. Kant eetilisest inimesest: · Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele. · Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik · Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks. RELIGIOON JA EETIKA
·Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. ·Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. Peame seda tegema, sest see on õige. ·Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. ·Moraal tähendab meie enda vastutust, mitte allumist võõrale seadusele. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne, ta annab endale ise seadusi. Kanti teooria kriitika : ·Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). ·Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, mille korral on tegemist moraalse toiminguga. ·Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogia järgi ? Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna
õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Põhiküsimuseks on seega: kas me järgime iga inimese sisse pandud inimloomuse seadust (südametunnistust) või rikume seda? · Kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus. Kanti teooria kriitika · Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). · Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, millisel juhul on tegemist moraalse toiminguga. · Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime. · Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille tagajärjel jõutakse absoluutsete ja universaalsete moraaliseadusteni, paistab olevat
annaabi.ee 
