sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja
Time spent: 00:05:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millisesse plastide gruppi kuulub polümetüülmetakrülaat? Student Response A. plastkomposiitide B. termoreaktiivplastide + C. termoplastide D. elastomeeride Score: 10/10 2. Milline on valentssidemete arv monomeeri süsiniku aatomis? Student Response + A. neli B. kuus C. kaks D. üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response + A. pikeneb konstantsel pingel + B. pikeneb pinge suurenemisel C
elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivse laengu tiheduse suurenemise tuumade vahel ning erinimeliste laengute tõmbejõu suurenedes eraldub energiat. Valentssidemete meetod Valentssidemete meetodi (elektronpaaride meetodi) aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis tekib elektronpaaride abil. Näiteks välise energianivoo selektronorbitaalide kattumisel moodustub molekul Li2 (Li : Li), vesiniku aatomi selektronorbitaali ja kloori aatomi porbitaali kattumisel moodustub molekul HCl (H : Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on
käsitletakse neid üksteisest sõltumatutena. Vabad elekttronpaaris tsentraalaatomi juures mõjutavad molekuli geomeetriat. VSEPRi valem: AXnEm, kus A on keskne aatom, X side(ligandide arv) ja E vaba elektronpaar. Teooria 2 ennustab küll deformatsiooni suunda, kuid mitte ulatust: nurkade tegelikud väärtused saame kas eksperimendist või lahendaades arvutil Schrödingeri võrrandi. (kaustik) 21. Valentssidemete teooria põhimõisted: võrrelge omavahel - ja -sidemeid ning selgitage hübridisatsiooni näidete abil. Valentssidemete teooria kirjeldab sidemete moodustamist kvantmehaanikast lähtudes ja võimaldab põhimõtteliselt arvutada ka energiaid, sidemte pikkusi ja murkasid. Vastavalt kvantmehaanikale saab elektroni paiknemist molekulis kirjeldada vaid tõenäosuslikult. Mida väiksemad orbitaalid, seda suurem kattumine ja mida suurem kattumine, seda tugevam side. 1s
poolt, sellisel juhul räägitakse steerilistest takistustest vabale pöörlemisele. Steeriliste takistuste olemasolul võib molekulil olla mitu konformatsiooni. Mõne aine puhul võivad eri konformatsioonides molekulid olla üksteisest eraldatavad. Väga madalatel temperatuuridel võivad konformatsioonid eristuda ka steeriliste takistuste puudumisel. Kaksiksideme ümber vaba pöörlemist üldjuhul ei toimu, sideme ümber olevad kuus aatomit on ühes tasandis. Seda nähtust seletab valentssidemete teooria. Valentssidemete teooria Keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsuguse kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Kattumise tulemusena tekivad uued orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse.
sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. 47. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei
sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne – sümmeetriline. 47. Lewise teooria – teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria – keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid – aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei
näide Näide: NH4 H H N H NH 4 H 6. Kvantmehhaanilised meetodid. Paljude valentsete süsteemide jaoks ei ole Schrödingeri võrrand lahendatav, kuna selle täpsus pole piisav. Seetõttu kasutatakse kvantmehhaanilisi meetodeid: molekulaarorbitaalide meetod valentssidemete meetod pole täiuslik, kuid lihtne ja seetõttu laialdaselt kasutatav suudab ära kirledada praktiliselt selle järgi on keemiline side alati kahetsentriline, s.t. tekib ainult kahe kõiki sidemeid ja molekulide aatomi vahel omadusi, on universaalne
Mida tugevam side, seda lühem see on. (tabelis) 3. PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU Kõrge elektrontihedusega alad (sidemete elektronipaarid ja vabad elektronipaarid) tõukuvad üksteisest eemale. Kaheaatomilised erituumalised molekulid on polaarsed. Enam kui kahest aatomist koosnev molekul võib olla mittepolaarne, kui sidemete dipoolmomentide vektorid summeeruvad nulliks. Molekulide polaarsuse leidmine ÕPIKUST LK 231 joonis 3.7, õp lk 232 näited ja ülid. Ülid 3.19-3.24 Valentssidemete teooria. Peamine idee: sideme moodustamisel orbitaalid kattuvad, moodustades ühise orbitaali. Ühisel orbitaalil võib paikneda maksimaalselt 2, eripidiste spinnidega elektroni. Sigma-side – moodustub orbitaalide otsapidi kattumisel. Üksikside Pii-side – moodustub orbitaalide külgepidi kattumisel. Kaksikside on sigma-side + pii-side(, väga harva esineb kahest pii- sidemest koosnev kaksikside). Kolmikside on sigma-side + 2 pii-sidet.
üldisem keemilise sideme liik:ühe võo mitme valentselektroni üheaegse toime mõlema osaleva aatomituumaga Doonor-akseptormehhanism- koordinatiivne side:sideme tekkimiseks peab olema vaba jagmatu elektronipaar, akseptori vaba orbitaal -side- sidemed, mis moodustavad aatomituumasid ühendava sirge sihis ja on sirge suhtes telgsümmeetrilised -sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes molekulides vastab igale elektronile kindel kogu molekuli hõlmav orbitaal, need molekulorbitaalid moodustuvad mitte ainult valentskihi, vaid kõigi elektronide osavõtul Vesinkside- on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub
potentsiaalne energia kasvab ja kasvama hakkavad ka tõukejõud. ▪ Teisel juhul kattuvad aatomite orbitaalid – moodustub kahe aatomi ühine elektronpilv. Tekkinud on side pikkusega ja energiaga . ▪ Paljude süsteemide jaoks ei ole Schrödingeri võrrand lahendatav (täpsus pole piisav). Sel juhul kasutatakse kvantmehaanilisi meetodeid. ▪ Molekulaarorbitaalide meetod – universaalne, suudab kirjeldada kõik sidemed ja molekulide omadused. ▪ Valentssidemete meetod (valence shell electron pair repulsion) – lihtne, ent ebatäiuslik; keemiline side loetakse alati kahetsentriliseks ning selle moodustavad ainult vastasmärgiliste spinnidega aatomid. Meetodi põhiideed: ▪ Elektronpaarid aatomi sfäärina vaadeldavas väliskihis tõukuvad omavahel ning püüavad paigutuda nõnda, et see tõukumine oleks minimaalne (maksimaalsele kaugusele teineteisest).
kvantmehaanilisi meetodeid. orbitaaliks. Paigutuvad ühes tasapinnas, valentsnurk Molekulaarorbitaalide meetod universaalne, suudab kirjeldada kõik sidemed ja molekulide 120 ° . Näiteks III rühma elemendid, B H3 . omadused. Valentssidemete meetod (valence shell electron pair repulsion) lihtne, ent ebatäiuslik; keemiline side s p3 -hübridisatsioon üks s - ja kolm p - loetakse alati kahetsentriliseks ning selle moodustavad ainult vastasmärgiliste spinnidega aatomid. Meetodi orbitaali liituvad neljaks hübriidseks s p3 - põhiideed:
Sõltub nii I-st kui Eea -st 2. Keemiline side: Lewise teooria põhiseisukohad Keemilise sideme moodustavad valentselektronid (väliskihi elektronid); Iooniline side tekib elektronide ülekandumise teel ühelt aatomilt teisele; Kovalentne side tekib elektronide jagamise teel aatomite vahel; Elektronid jagatakse aatomite vahel selliselt et moodustuks väärisgaasidele iseloomulik konfiguratsioon, väliskihis 8 elektroni - oktett 1. Valentssidemete meetodi põhiseisukohad Aluseks väide: side aatomite vahel molekulis tekib elektronpaaride moodustumise tõttu Side tekib kahe erineva spinniga elektroni vahel, seda moodustavad elektronid kuuluvad üheaegselt mõlemale Aatomil on võimalikud kaks sideme moodustamise mehhanismi: 1) Side tekib kahe ühe elektronilise aatomorbitaali kattumisel H + H HH
6 6 tõukumised) ja Bayer’i pinged (nurgapinged) teevad OH O OH tasapinnalise (planaarse) vormi energeetiliselt eba- 5 O 5 soodsaks (ebastabiilseks). Näiteks, tsükloheksaani pla- 1 Püranoosne 1 tsükkel naarses vormis peaks valentssidemete vaheline nurk H H olema 120° ideaalväärtuse (109°28’) asemel ja see vorm oleks energeetiliselt ebasoodne. Mitteplanaarses konfor- glükopüranoosi formeerumine: matsioonis (tugitool, vann, twist jne) on tsükloheksaan (reageerivad hüdroksüül- või monosahhariid väga stabiilsed (joon. 16), sest
annaabi.ee 
