Perioodilisussüsteem s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (väärisgaasid)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronafiinsus energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonien...
Time spent: 00:05:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millisesse plastide gruppi kuulub polümetüülmetakrülaat? Student Response A. plastkomposiitide B. termoreaktiivplastide + C. termoplastide D. elastomeeride Score: 10/10 2. Milline on valentssidemete arv monomeeri süsiniku aatomis? Student Response + A. neli B. kuus C. kaks D. üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response + A. pikeneb konstantsel pingel + B. pikeneb pinge suurenemisel C
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aa...
käsitletakse neid üksteisest sõltumatutena. Vabad elekttronpaaris tsentraalaatomi juures mõjutavad molekuli geomeetriat. VSEPRi valem: AXnEm, kus A on keskne aatom, X side(ligandide arv) ja E vaba elektronpaar. Teooria 2 ennustab küll deformatsiooni suunda, kuid mitte ulatust: nurkade tegelikud väärtused saame kas eksperimendist või lahendaades arvutil Schrödingeri võrrandi. (kaustik) 21. Valentssidemete teooria põhimõisted: võrrelge omavahel - ja -sidemeid ning selgitage hübridisatsiooni näidete abil. Valentssidemete teooria kirjeldab sidemete moodustamist kvantmehaanikast lähtudes ja võimaldab põhimõtteliselt arvutada ka energiaid, sidemte pikkusi ja murkasid. Vastavalt kvantmehaanikale saab elektroni paiknemist molekulis kirjeldada vaid tõenäosuslikult. Mida väiksemad orbitaalid, seda suurem kattumine ja mida suurem kattumine, seda tugevam side. 1s
poolt, sellisel juhul räägitakse steerilistest takistustest vabale pöörlemisele. Steeriliste takistuste olemasolul võib molekulil olla mitu konformatsiooni. Mõne aine puhul võivad eri konformatsioonides molekulid olla üksteisest eraldatavad. Väga madalatel temperatuuridel võivad konformatsioonid eristuda ka steeriliste takistuste puudumisel. Kaksiksideme ümber vaba pöörlemist üldjuhul ei toimu, sideme ümber olevad kuus aatomit on ühes tasandis. Seda nähtust seletab valentssidemete teooria. Valentssidemete teooria Keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsuguse kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Kattumise tulemusena tekivad uued orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Uusi orbitaale kui matemaatilisi objekte saab moodustada mitmeti
(kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon 2s ja 2p orbitaalide segunemine. Sp3 (neli orbitaali on hübridiseerunud. Üks s ja 4 p-orbitaali.)109,5o, sp2 (kolm orbitaali on hübridiseerunud
(kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria – keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon – 2s ja 2p orbitaalide segunemine. Sp3 (neli orbitaali on hübridiseerunud. Üks s ja 4 p-orbitaali.)109,5o, sp2 (kolm orbitaali on hübridiseerunud
näide Näide: NH4 H H N H NH 4 H 6. Kvantmehhaanilised meetodid. Paljude valentsete süsteemide jaoks ei ole Schrödingeri võrrand lahendatav, kuna selle täpsus pole piisav. Seetõttu kasutatakse kvantmehhaanilisi meetodeid: molekulaarorbitaalide meetod valentssidemete meetod pole täiuslik, kuid lihtne ja seetõttu laialdaselt kasutatav suudab ära kirledada praktiliselt selle järgi on keemiline side alati kahetsentriline, s.t. tekib ainult kahe kõiki sidemeid ja molekulide aatomi vahel omadusi, on universaalne
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
üldisem keemilise sideme liik:ühe võo mitme valentselektroni üheaegse toime mõlema osaleva aatomituumaga Doonor-akseptormehhanism- koordinatiivne side:sideme tekkimiseks peab olema vaba jagmatu elektronipaar, akseptori vaba orbitaal -side- sidemed, mis moodustavad aatomituumasid ühendava sirge sihis ja on sirge suhtes telgsümmeetrilised -sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes molekulides vastab igale elektronile kindel kogu molekuli hõlmav orbitaal, need molekulorbitaalid moodustuvad mitte ainult valentskihi, vaid kõigi elektronide osavõtul Vesinkside- on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub
potentsiaalne energia kasvab ja kasvama hakkavad ka tõukejõud. ▪ Teisel juhul kattuvad aatomite orbitaalid – moodustub kahe aatomi ühine elektronpilv. Tekkinud on side pikkusega ja energiaga . ▪ Paljude süsteemide jaoks ei ole Schrödingeri võrrand lahendatav (täpsus pole piisav). Sel juhul kasutatakse kvantmehaanilisi meetodeid. ▪ Molekulaarorbitaalide meetod – universaalne, suudab kirjeldada kõik sidemed ja molekulide omadused. ▪ Valentssidemete meetod (valence shell electron pair repulsion) – lihtne, ent ebatäiuslik; keemiline side loetakse alati kahetsentriliseks ning selle moodustavad ainult vastasmärgiliste spinnidega aatomid. Meetodi põhiideed: ▪ Elektronpaarid aatomi sfäärina vaadeldavas väliskihis tõukuvad omavahel ning püüavad paigutuda nõnda, et see tõukumine oleks minimaalne (maksimaalsele kaugusele teineteisest).
kvantmehaanilisi meetodeid. orbitaaliks. Paigutuvad ühes tasapinnas, valentsnurk Molekulaarorbitaalide meetod universaalne, suudab kirjeldada kõik sidemed ja molekulide 120 ° . Näiteks III rühma elemendid, B H3 . omadused. Valentssidemete meetod (valence shell electron pair repulsion) lihtne, ent ebatäiuslik; keemiline side s p3 -hübridisatsioon üks s - ja kolm p - loetakse alati kahetsentriliseks ning selle moodustavad ainult vastasmärgiliste spinnidega aatomid. Meetodi orbitaali liituvad neljaks hübriidseks s p3 - põhiideed:
Sõltub nii I-st kui Eea -st 2. Keemiline side: Lewise teooria põhiseisukohad Keemilise sideme moodustavad valentselektronid (väliskihi elektronid); Iooniline side tekib elektronide ülekandumise teel ühelt aatomilt teisele; Kovalentne side tekib elektronide jagamise teel aatomite vahel; Elektronid jagatakse aatomite vahel selliselt et moodustuks väärisgaasidele iseloomulik konfiguratsioon, väliskihis 8 elektroni - oktett 1. Valentssidemete meetodi põhiseisukohad Aluseks väide: side aatomite vahel molekulis tekib elektronpaaride moodustumise tõttu Side tekib kahe erineva spinniga elektroni vahel, seda moodustavad elektronid kuuluvad üheaegselt mõlemale Aatomil on võimalikud kaks sideme moodustamise mehhanismi: 1) Side tekib kahe ühe elektronilise aatomorbitaali kattumisel H + H HH
6 6 tõukumised) ja Bayer’i pinged (nurgapinged) teevad OH O OH tasapinnalise (planaarse) vormi energeetiliselt eba- 5 O 5 soodsaks (ebastabiilseks). Näiteks, tsükloheksaani pla- 1 Püranoosne 1 tsükkel naarses vormis peaks valentssidemete vaheline nurk H H olema 120° ideaalväärtuse (109°28’) asemel ja see vorm oleks energeetiliselt ebasoodne. Mitteplanaarses konfor- glükopüranoosi formeerumine: matsioonis (tugitool, vann, twist jne) on tsükloheksaan (reageerivad hüdroksüül- või monosahhariid väga stabiilsed (joon. 16), sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
