Tagasiside Õige vastus on: K8 Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raua omadust kristallivõret temperatuuri tõusuga muuta, nimetatakse: Vali üks: 1. isomorfism 2. polümorfism Tagasiside Õige vastus on: polümorfism Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aatomi väliskihi elektrone nimetatakse: Vastus: valentselektronid Tagasiside Õige vastus on: valentselektronideks Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline kristallivõre on pildil? Vali üks: 1. K8 2. H12 3. K12 Tagasiside Õige vastus on: K8 Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõik tahked materjalid jaotuvad struktuuri järgi: Vali üks: 1. deformeeritavad ja valatavad 2. amorfsed ja kristalsed Tagasiside Õige vastus on: amorfsed ja kristalsed Küsimus 7 Õige
Pauli printsiip – samal orbitaalil ei saa olla rohkem kui kaks, vastasmärgiliste spinnidega, elektroni Hundi reegel – kui asmas alakihis on rohkem kui üks orbitaal, siis paigutuvad elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevate alakihi orbitaalidele Põhiolek – aatomi kõige madalama energiaga seisund Ergastatud olek – kõrgema energiaga seisund Osaliselt täidetud välist elektronkihti nimetatakse valentskihiks ja selllel olevaid elektrone valentselektronideks Aatomiraadius – pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius – elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng
Pauli printsiip samal orbitaalil ei saa olla rohkem kui kaks, vastasmärgiliste spinnidega, elektroni Hundi reegel kui asmas alakihis on rohkem kui üks orbitaal, siis paigutuvad elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevate alakihi orbitaalidele Põhiolek aatomi kõige madalama energiaga seisund Ergastatud olek kõrgema energiaga seisund Osaliselt täidetud välist elektronkihti nimetatakse valentskihiks ja selllel olevaid elektrone valentselektronideks Aatomiraadius pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng
Keemiliste reaktsioonide kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega. Selleks, et keemiline reaktsioon üldse toimuda saaks peavad molekulid põrkuma. Samas mida rohkem on molekule, seda suurem on nende põrkumise tõenäosus. Mool (mol) on aatommassiühikus olevate aatomite arv ehk ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis C12. Valentselektronideks väise kihi elektronid, mis osalevad keemilise sideme moodustumisel. Valents - aatomi omadus moodustada aatomite vahel ühiseid elektronpaare, mis põhjustavad keemilise sideme tekke. 6. Elektronegatiivsuse all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone (suur liidab+mittemetallilisus, väike loovutab) 7. Aatom koosneb väikesest raskest positiivselt laetud tuumast(prootonid ja neutronid) ja ümber
Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni. Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on. Elektronkihtide arv on Mendelejevi tabelis seotud rea numbriga. C paikneb 2 reas ja tal on 2 elektronkihti. Tuuma ümber I kihil tiirlevad 2 elektroni ja II kihil (välimisel kihil) 4 elektroni. Viimast kihti nimetatakse ka valentskihiks, elektrone, mis seal liiguvad valentselektronideks. Aatom on stabiilsem, kui tema valentskihil ei ole paardumata elektrone. Elu ehituskividel H, C, O ja N on valentskihil kõigil paardumata elektronid: H - 1; C - 4; O - 2 ja N - 3. Niisugune on ka nende valents ühendites. Need on keemiliselt aktiivsed elemendid. Mis on energia? Energia on mateeria võime teha tööd, panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, muuta aine keemilist struktuuri jne. See võime avaldub kahel erineval moel: hoitud potentsiaalina või aktiivse liikumisena
3) Rõhu tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal lähteainete suunas. _____________________________________________________________________________ 4) Temperatuuri tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal saaduste suunas. _____________________________________________________________________________ 5) Temperatuuri tõstmisel pärisuunalise reaktsiooni kiirus väheneb. _____________________________________________________________________________ ÜLESANNE 4. (5 punkti) Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mida elemendi aatom saab kasutada keemiliste sidemete moodustamisel. Alljärgnevalt on esitatud ühe ja sama perioodi keemiliste elementide valentselektronide ruutskeemid. 1) Kas need elemendid kuuluvad 2., 3. või 4. perioodi (kirjutage perioodi number)? ________ 2) Kirjutage nende elementide rühmanumbrid (märkige ka, kas see on A- või B-rühm). a) ___________ , b) ___________ , c) ___________ , d) ____________ .
Mr ja M arvväärtused on ühe ja sama aine puhul ühesugused, erinevus on ainult ühikus. H2SO4 puhul saame: Mr(H2SO4) = 98 M(H2SO4) = 98g/mol 51 Valentselektronid Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. 52 Valentselektronid Keemiline side aatomite vahel moodustub reageerivate aatomite poolt elektronide loovutamise või liitmise kaudu. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. 53 Valentselektronid Valentselektronide arvu samasus tingib keemiliste omaduste kordumise elementide perioodilise
süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. 11. Bohri vesiniku aatomi mudel ja aatomite kiirgusspektrite kujunemine. Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. 12. Aatomite elektronkate. Aatomi tuuma ümbritsevasse ruumiossa kuuluvad elektronid moodustavad elektronkatte. 13. Valentselektronid ja nende osa keemilise sideme moodustamisel. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone 14. Elementide perioodiline süsteem. Selle ülesehituse põhimõtteid. 15. Metallid ja mittemetallid nende paigutus elementide perioodilises süsteemis. Perioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused.
Maksimaalne elektronide arv kihis on 2n2. Näit. floori elektronkonfiguratsioon kirjutatakse nii 1s22s22p5 (vt. tabel), kus ülaindeks näitab elektronide arvu antud orbiidil. Sisuliselt perioodilisussüsteem väljendab elementide omadusi sõltuvalt tuumalaengust ja sellest tulenevast elektronide arvust ja nende konfiguratsioonist. Vastavalt antud perioodis täituvale orbitaalile elemendid jagunevad s,p, d ja f elementideks. Kõige kõrgemal põhinivool asuvaid elektrone nimetatakse valentselektronideks. 2. Ühendid: ioonid ja molekulid Sõltuvalt asendist perioodilises süsteemis on aatomitel kalduvus kas omandada, anda ära või jagada elektrone saavutamaks inertsetele väärisgaasidele omast stabiilset elektronkonfiguratsiooni. Viimastele omane elektronkonfiguratsioon omab vähem potensiaalset energiat ja on seega stabiilsem. Aatomid kaotavad, liidavad või jagavad elektrone saavutamaks perioodilises süsteemis lähima inertgaasi elektronkonfiguratsiooni (oktettreegel).
päritolu ja teada nende rakenduspiire. Lewise teooria Aluseks on võetud asjaolu, et väärisgaasid keemilistes reaktsioonides enamasti ei osale, kuna nende elektronkonfiguratsioon on väga stabiilne. Teised elemendid püüavad saavutada samasugust stabiilsust keemiliste reaktsioonide kaudu: Lewise teooria põhiprintsiibid: · Keemilise sideme aluseks on elektronid, eriti väliskihil asuvad elektronid, mida nim. valentselektronideks. · Iooniline side - tekib elektronide ülekandumise teel ühelt aatomilt teisele (ioonide moodustumine). · Kovalentne side - tekib elektronide jagamise teel aatomite vahel. · Iooniline ja kovalentne side on piirjuhud, mis reaalsetes ainetes esinevad harva. Tegelikud keemilised sidemed on enamasti segu ioonilisest ja kovalentsest komponendist · Elektronid siirduvad ühelt aatomilt teisele või jagatakse neid selliselt, et moodustuks eriti stabiilne elektronkonfiguratsioon
sidemes on suur ioonilise komponendi osa. Elektronide üleminek (iooniline side) on väga tähtis sellises inertmetallilises ühendis nagu NaZn 13 . Ioonilise sideme osa on väiksem ühendeis Al 3 CO 3 ja Fe 5 Zn 21 , kus erinevus komponentide elektro-negatiivsustes on väiksem. 3.7. Kokkuvõte (joonis 2.47, 2.48). Aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Elektronid moodustavad ümber aatomtuuma muutuva tihedusega elektronpilved. Väliseid elektrone nimetatakse valentselektronideks ja nad määravad põhimiselt ära individuaalsete aatomite keemilise aktiivsuse. Elektronid alluvad kvantmehhaanika seadustele, mille alusel nende energiad on kvantiseeritud s.t. nad võivad omada vaid kindlaid energiaid. Iga elektron on esitatav 4 kvantarvu (põhi -n, orbitaal -l, magnet- m 1 ja spinkvantarv m s ) kombinatsioonina. Vastavalt Pauli keeluseadusele ei või 2 elektroni omada sama kombinatsiooni neist neljast kvantarvust.
annaabi.ee 
