vedada ning tooraineid ja kaupu sisse vedada. Turism ja sellega seotud teenuste sektor on ka suur osa Hispaania majandusest. Hispaania kliima, ajaloo- ja kultuurimonumendid ja selle geograafiline asukoht muudavad turismi Hispaania peamiseks sissetulekuallikaks ehk turism toob kõige rohkem raha sisse. Transpordigeograafiline asend on hea. Pääseb sinna laevade, lennukite ja autodega. Hispaanias on mitu suurt maanteed. Madridist läheb 6 suuremat maanteed Baskimaale, Katalooniasse, Valenciasse, Andaluusiasse, Extremadurasse ja Galiciasse. Lisaks on kiirteed mööda Atlandi Kantaabria ja Vahemere rannikut. Hispaania omab kõige laiemat kiirraudteevõrgustikku Euroopas. Riigi arengutaseme iseloomustus: Inimarengu indeks Hispaanias on 0,938. Inimarengu indeks on riigi heaolutaseme näitaja mis arvestab rahva haridustaset, keskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. Hispaania SKT ühe elaniku kohta on 20 1500 (USD)
kuulutus", El Greco "Karjaste kummardamine" , Veronese, Tiziani, Düreri jt teoseid. Klassitsistlikus stiilis hoone on projekteeritud Carlos III käsul 1785.a. Muuseumina avati see 1819, eksponeerimaks kuninglikku maali-, skulptuuri- ja tarbekunstikogu. Hispaania Kodusõja ajal viisid muuseumitöötajad 353 maali, 168 joonistust ja muid kunstiaardeid muuseumist ära Valenciasse, hiljem edasi Gironasse ning lõpuks Genfi. Kunstikogud toodi tagasi peale Teise Maailmasõja algust öiste rongidega üle Prantsusmaa territooriumi. 3. Louvre (Pariis) Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati
Mõtlesime selle öö veeta hotellis. Leidsime lõpuks ühe ilusa hotelli Valencia vanalinnas. Hind oli üpriski odav, saime nelja peale ühe toa, kus oli suur voodi, nari, dussiruum(wc), arvuti, telekas. Põhilised asjad nagu ikka olemas. Saime selle umbes 90 euroga. See oli küllaltki odav, kuna tegu oli ikkagi vanalinna hotelliga. Jätsime auto ööseks parklasse, viisime asjad hotelli ja sättisime end sisse. Siis läksime Valenciasse jalutama kella 11-12 ajal. Linn oli sellisel kellaajal veel väga aktiivne. Igal pool olid inimesed, kes istusid kohvikutes või jalutasid niisama. Hästi soe oli jällegi, ei olnud vajadust kampsunit kaasa võtta. Otsisime ka endale söögikoha peale pikka jalutuskäiku. Tellisime kõik midagi, aga olime päris hädas, kuna menüü oli hispaania keeles ja müüjad ega teenindajad eriti inglise keelt ei osanud
Roland. hakkabmauride vastu võitlema. Varsti Maailmaajalooline lahing kristlaste ja vallutatakse Valencia ning Cidile ustavaks muhameedlaste vahel. kuulutavad end aina rohkem võitlejaid, isegi osad maurid. Cid jääb koos oma Saragossa paganakuningas Marsilius naise Jimena ja kahe tütrega Valenciasse. tunnistab end võidetuks ja Karl Suur Kuningas lepib Cidiga ning korraldab Cidi arutab, keda saata Marsiliuse juurde tütarde abiellumise Carrioni krahvi- lepingut sõlmima. Roland pakub end, aga poegadega. Nood osutuvad ülbe-teks, see idee laidetakse tema keevalise
nad tapetakse ära. KS peatab päikese ja teeb tagasi. Käsitleb kristlaste ja muhameedlaste vastuseisu, islamivastast paatoste, et kutsuda mehi ristisõtta, ustavust ja reetmist (üks Karl Suure lähedastest reedab ta mauridele, reetja rebiti tükideks) ,,Laul minu Cid'ist" (Hisp) Sisuks võitlused mauridega. Cid on rekongista kangelane, sattub valekaebuste tõttu kuninga ebasoosingusse. Lindpriina põgeneb Valenciasse, tema juhtimise all oli palju rüütleid, kellega võitles mauride vastu, tal oli ka naine ja 2 tütart. Kuningas otsustas temaga ära leppida ja otsis ta tütardele peikad, need aga võtavad kaasavara ja jätavad oma naised metsa--au rüvetatud. Cid tapab peikad duellil. Uued peikad on kuningapojad. Peegeldab Hispaania ajalugu üpriski tõetruult, enamus eepose seiku on aset leidnud ka ajaloos. Kangelaste iseloomustamisel on jäädud reaalsuse piiridesse. Rõhutakse inimlikele omadustele
Mahendab konfliktide traagilisust. Näiteid on palju. Lope de Vega Corpio. Kirjutas esimesed näidendid juba 11-aastaselt. (Samal ajal oli ka teine kirjanik Lope de Rueda 17.saj keskpaiki, kes sai tuntuks populaarsete vahemängudega ehk intermeediumitega.) Õppis Arcala(?) ülikoolis. Palju mõjutusi antiigist. 1583.aastal tegi ta reisi Assoori saartele. Seejärel ta pagendati Madridist kaheksaks aastaks ühe armuseikluse tõttu, läks Valenciasse. Seal kirjutab ta edasi üsna palju ja viljakalt. 1588 tegi Võitmatu Armaadaga ekspeditsiooni/sõjaretke Inglismaale (neil oli omavahel sõda), said lüüa. 1590ndatel oli ta kuulus juba üle kogu Hispaania, kirjutas koguaeg edasi, ka merereisil kirjutas pikema poeemi(?). Oli võimeline lausa kirjutama värssdraama paari päevaga. Tema armastatu oli Dorotea. Pastoraalseid romaane, pastoraalid. Ajastu suurimaid luuletajaid, on kirjutanud üle 3000 soneti
aastal ning oli Shakespeare'i kaasaegne. Tema vanemad ei olnud aadlisoost, kuid isa oli jõukas omas kullaga tikkimise töökoda. See tagas ka Vegale hea hariduse, ta õppis mitmes ülikoolis. 1583. aastal algab tal 4-5 aastane armusuhe näitlejanna Elena Osarioga. Elena jätab ta rikkama mehe pärast maha ja Lope närvid ütlevad üles, seejärel laseb lendu kuulujutte Elena ja tema pere kohta. Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last
annaabi.ee 
