Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks. Linn sai vaestehoolekannet ja teisi kulutusi teha ainult siis, kui neil olid olemas maksud, mis linnakassat täitsid. Samas aga pidi linn maksma makse ka feodaalile, kelle valdustel nad olid. Feodaal andis linnale õiguse tegeleda majandusega, kuid samas tahtis ta kaubanduse pealt tollimaksu saada. Järelikult mitmed linnad ei valitsenud enda üle täiesti ise vaid nende üle valitses feodaal. Kaubanduse suhte olid linnad väga arenenud. Olid tekkinud kaupmeeste ja käsitööliste ühendused gildid ja tsunftid. Need ühendused kontrollisid tootmist, kehtestasid hindu ja seadsid reegleid kvaliteedi jaoks. Selleks, et kaubandust oleks, oli vaja raha
enda keha hennaga, et olla oma mehe jaoks ilusam ja et tähistada elu rõõme. Aastatel 1500500 eKr leidus Vahemere rannikul leiduvas kunstis ka palju kujutisi naistest, kes kandsid hennaga tehtud kehamaalinguid. See varajane ühendus noorte naiste, viljakuse tähistamise ja henna vahel oli ka ilmselt algus sellisele tradiotsioonilisele ülemaailmsele tähistamisele nagu on Henna Öö. Seda tähistasid algselt rahvad, kelle valdustel hennataim looduslikult kasvas (juudid, kristlased, moslemid jne) ja nad tähistasid sellega abielusid pruutidele ning sageli ka peigmeestele kehamaalinguid tehes. Sammuti värviti hennaga ka lemmikhobuse või eesli kabjad ja saba hennaga. Vanast olid hennamaalingutetegijad madalas sotsiaalses klassis, kuid tänapäeval saab hea ja andekas hennakunstnik selle eest head tasu. Riikides kus naised ei või väljaspool kodu töötada, võivad tegeleda
Tsunft linnakäsitööliste kutseühing Gild - käsitöötsunftide ühendus Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Et tsunfti kuuluda, pidi alustama mõne meistri juures õpipoisina. Tsunftisisesed reeglid panid paika täieõiguslikud liikmed ehk tsunftimeistrid, kellel olid oma töökoda, omad õpipoisid ja sellid. Kogu maa kuulus keskajal maaisandale. Linn asus mingi maaisanda valdustel. Et linlased vabaneksid senjööri kohtuvõimu alt ja alluksid linna kohtuvõimule ning saaksid kaubelda ja käsitööga tegeleda, pidi linn sõlmima maaisandaga kokkuleppe, mille alusel kinnitas senjöör linnale linnaõiguse. Linlastel olid omad õigused ja kohustused senjööri ees. Senjöör sai linnaõiguse andmise eest vastutasuks tollimaksudelt tuleneva tulu ning olid ka muud maksud. Paljud linnaõigustes oli öeldud ka, et kui sunnismaine talupoeg suudab linnas ära elada aasta
Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. Nii saigi frankide peajõuks ratsavägi. loomulikult oli selliste täisvarustuses ratsameeste ülalpidamine kallis. Karl Martell andis sõjalise teenistuse eeidevalt uusi maavaldusi, kuid kiriku autoriteet põhines neil valdustel. Martell andis kõrgemad vaimkud ametid väejuhtidele. - Pippin Lühikese järeltulija Karl Suur. Karolingide dünastiale paneb aluse ka Karl Suure isa Pippin Lühike. Karl Suur oli elu lõpuni kirjaoskamatu ja elas 8. saj lõpp ja 9. algus. Karl Suur vallutas suured alad frangi riigile ja aastal 800 kroonitakse ta keisriks. Sellest ajast võtsid sündmused pöörde ja Karl Suur andis löögi Bütsantsile, kuid nende võidulootused olid nullilähedased
järjestuses. 3. Käesolev artikkel ei mõjuta asukohariigis heaks kiidetud Püha Tooli esindaja järjestuse määramise praktikat. Artikkel 17 Esinduse juht teatab välisministeeriumile või kokkuleppe korral mõnele teisele ministeeriumile diplomaatilise personali hulka kuuluvate töötajate järjestuse. Artikkel 18 Riigis peab esinduse juhtide vastuvõtmise kord klasside lõikes olema ühtne. Artikkel 20 Esindusel ja selle juhil on õigus kasutada esinduse valdustel, sealhulgas esinduse juhi residentsil, ja sõidukitel lähetajariigi lippu ja vappi. Artikkel 22 1. Esinduse valdused on puutumatud. Asukohariigi esindaja ei või siseneda esinduse valdustesse ilma esinduse juhi nõusolekuta. 2. Asukohariigil on esmajoones kohustus rakendada abinõusid, et kaitsta esinduse valdusi sissetungi ja kahjustamise eest ning ära hoida esinduse rahu rikkumist ja väärikuse riivamist. 3. Esinduse valdused, sisustus ja muu vara ning esinduse sõidukid on puutumatud
U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised. Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja printsipiaat Roomas, Brasiilia, Kariibimere saared, Põhja-Ameerika lõunaosariigid. Teiseks ühiskonnad orjadega. Pärisorje 90%, orje 40%. Oleneb ka sellest, kuidas
(eriti rukis) > meie maa muutus jõukamaks > vasallid asusid elama linnast maale, oma mõisatesse (16. saj keskpaigas mõisate arv ~500) mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma tööd mõisapõldudel > tekkis teoorjus Aadlike võim erinevate valitsejate ajal pärast muistset vabadusvõitlust oli aadlikel kõige suurem võim Harju-Virus (Taani valdustel) pärast Liivi sõda Põhja-Eesti Rootsi võimu all - aadlike omavolitsemine, talupoegade olukord raske; Lõuna-Eesti Poola võimu all - võrdselt oli jagatud leedukate, poolakate ja sakslaste esindatus riigiameteis > baltisaksa aadlike tugev alaesindatus riigiametites pärast Liivi sõda Saaremaa Taani võimu all - aadli eesõigused olid väiksemad, kohustused ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril
annaabi.ee 
