Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a. ümbritsti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned. Leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud (kokku üle 32 000), mis annavad tunnistust väga erinevate nõude kasutuselolekust tollases majapidamises.
saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD). Eestini on Rooma riigi mõju ulatunud siiski ainult kaudselt,
osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist õimurõngaid, pronkssole fragment, pronksist tutulus, mõned mereväikehted ja luuripatsid. RAUAAEG I aastatuhandel eKr. õppisid eestlased rauda kasutama
Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Pronksiaja lõpuks võib kokkuleppeliselt pidada aastat 500 eKr, kuid sellele järgnes
Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685–585 enne meie ajaarvamist Lohukivid- Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eestisse tõenäoliselt Skandinaaviast, kus sellega tegeleti juba nooremast kiviajast. Eesti lohukivid pärinevad oletatavalt 1. aastatuhandest eKr pronksiaja lõpust või eelrooma
Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete jäänused. Kaevamiste käigus tuvastati siiski ka postiauke või -kiilustikke: näiteks oli postide rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt. Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid. Saadi ka valamisvormide katkeid ning rohkesti luu- ja sarvesemeid (harpuun, hobuse suitsekang, lusikas, nooleotsad, nõelad, naasklid, noad). Põllumajandusele viitavad taolised leiud nagu sarvest kõblas või adratera, jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3. aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt
Pronksiaegseid kindlustatud asulaid on kolm: Asva, Ridala, Kaali Saaremaal; Iru, Narva Joaoru. Nendest on saadud ka esimesi jälgi rõhtpalkmajadest. Põhjuseks võivad olla pronkskirved, millega on võimalik jämedamaid puid raiuda, millest saab maja ehitada. Ka veesõidukeid sai ka hästi teha. Pronksiajal tekkisid väga tihedad sidemed Skandinaaviaga. Siinsed pronkskirved on väga sarnased nendega, mis on leitud Skandinaavias. Kindlustatud asulates on ka täpselt samasuguseid valamisvormide tükke. Pronksiajast on pärit muistsete põldude jäänused, mis tekkisid tänu sellele, et hakati rajama nelinurkseid põlde. Ilmusid ka kivikirstkalmed. Toimusid väga suured muutused: varem maeti maa sisse, nüüd aga ehitati maa peale kindla konstruktsiooniga kiviasjad. Need kalmed on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Pea oli kividega kaetud, muu osa pealt võeti võib-olla vahepeal kivid ära. Võib-olla räägiti kontidega, tutvustati järeltulijaid jms
annaabi.ee 
