Mittesüsteemsed pindalaühikud Aaker – Mittesüsteemne pindalaühik – Tuleb vanainglise sõnast æcer – Võrdub 10 ruutketiga, 4840 ruutjardi ehk 43 560 ruutjalaga – Tuntumad aakrid: Rahvusvaheline aaker, USA maamõõduaaker Adramaa – Oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis – Varaseimad andmed pärinevad 13. sajandi esimesest poolest – Mida sel ajal adramaa all mõeldi, pole aga selge Tiin – Vana pindalaühik – Üks tiin = 2400 ruutsülda Vakamaa – Endisaegne pindalaühik, mida kasutati Baltimaades – Riia mõõdustiku järgi suurus umbes 0,37 ha – Tallinna mõõdustiku järgi umbes 0,18 ha Tündrimaa – Endisaegne pinnamõõt – Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart – Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev Kasutatud kirjandus – https://et.wikipedia.org/wiki/Aaker – https://et.wikipedia.org/wiki/Adramaa – https://et.wikipedia.org/wiki/Tiin
Adramaa-13. saj. Oli maakasutus ja maksustusühik ader ehk adramaa. See tähistas majandusühikut- normaaltalu, mille põllumaa harimiseks läks vaja üht atra. Sinna juurde kuulusid karjamaad, heinamaad, metsad ja kalastuskohad. Mitu adramaad oli talul niipalju kasutas ka küla ühismaid. 14-16 saj. Sai adramaa pinnaühikuks, lisaks eelnevatele tähendustele. 15. saj. Hakati maid ka adramaades mõõtma. Adramaid oli kahte tüüpi: taluadramaa(külvipind oli 24-36 riia vakamaa vahel{8-12 ha} ja suured adramaad(jagunesid 60 riia vakamaa suurusteks ja isandardramaadeks- poole suuremad kui suured ardamaad.). Need arvaestasi ainult põldu. Loomusekohad-kalastuskohad. Rannaäärsed kalamajad olid sisemaa talupoegade omad. 13. saj. Jagati kalastuskohad feodaalide ja neile kuuluvate külade vahel ära.
Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluses kasutatud teiste sõjariistade kõrval isemoodi ora, millega vaenlane läbi torgatud: lahinguplatsi katnud kolme-nelja tolli paksuselt inimeste veri. Vaenlaste päid torgatud ka puuokste otsa "kasvama". Lahingust pääsenud elusana vaid kolm meest, kes olnud kui veretombud
1 ruutpenikoorem = 49 ruutversta = 55,76405 km2 1 ruutverst = 250 000 ruutsülda = 104 dessantiini = 1,13804181 km2 1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2 1 ruutarssin = 256 ruutversokkit = 5057,9636 cm2 1 ruutverssok = 19,75767 cm2 1 ruutjalg = 144 ruuttolli = 929,01372 cm2 1 ruuttoll = 100 ruutliini = 6,4514842 cm2 3.Põllupindala ühikud 1 tallinna tündrimaa = 1200 ruutsülda = 3 tallinna vakamaad = 1,47 riia vakamaad = 0,54626 ha = 1/2 tiinu 1 tallinna vakamaa = 400 ruutsülda = 0,16(6) tiinu = 0,49 riia vakamaad = 0,1821 ha 1 tiin essantiin) = 2400 ruutsülda = 2,94 riia vakamaad = 6 tallinna vakamaad = 73,5 kapamaad = 10 925,4 m2 1 riia tündrimaa = 35 kapamaad = 14 000 ruutküünart = 56 000 ruutjalga = 1,4 riia vakamaad = 0,4762 tiinu = 0,520257 ha 1 riia vakamaa = 25 kapamaad = 10 000 ruutküünart = 40 000 ruutjalga = 0,34 tiinu = 2,04 tallinna vakamaad = 816,3265 ruutsülda – 0,37161216 ha
Eestis käibinud mõõtühikud- Meetermõõdustik 18 saj Eestis. Pikkus-penikoorem pikem, kui süld. Vaks 15 cm- näpuvahe, toll 2,54cm kolm odratera kõrvuti, küünar 54cm, jalg 12 tolli, süld- käed laiali ( kolm küünart). Penikoorem- koera päeva teekonna pikkus, miil 8-10km, staadion, Vana Kreeka staadioni pikkus. raskus- nael- 454g. Puud 12 kg, unts 26g , tünder 2-3 tündrit vilja, maht- korte, pint. Pindala- adramaa põld, mida suudeti 1 adraga künda. Vakamaa- ühe vakatäie viljaga külvatud maa. Genealoogia allikad- ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid. Tulemus avaldatakse nt sugupuudena. Eesti geneoloogia algatajaks Martin Lipp, kes oli Nõo kirikuõpetaja ja ta Jakob Hurdarahvaluule kogumise eeskujul hakkas koguma eesti suguvõsade ajaloo kohta andmeid. Sugulus põhineb põlvnemisel , tekib abielude kaudu, või lapsendamise kaudu. Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis
Probleemideks olid: 1) esialgu takistasid uute õppeainete levikut kooliinventari vähesus ja kirjutamismaterjalide ning õpikute nappus. Terassulg ja pliiats olid sajandi keskel alles uudiseks. Enne kirjutati paberi ja tahvli puudumisel liivale. Hiljem krihvli ja tahvliga ning mõnes kihelkonnas kasutati lausa paberit ja hanesulge. 2) Mõõtühikud olid Põhja- ja Lõuna-Eestil erinevad. Eestimaal olid pikkusemõõduks süld ja pinnamõõduks tiin, Liivimaal vastavalt küünar ja riia vakamaa. 3) 19. Sajandi esimese poole koolmeister oli vähese haridusega. Põhja-Eesti koolielu piduriks saigi koolmeistrite puudulik ettevalmistus koolitööks. Suurem osa neist omandas kirjaoskuse iseõppimise teel. Lõuna- Eestis sai enamik koolmeistreid ettevalmistuse kihelkonnakoolides. 9. Eesti kool ärkamisajal, ühiskonnategelaste panus talurahva harimisse Uuele tasemele tõstis eesti koolikirjanduse 1860. 1870. aastatel Carl Robert Jakobson, ärkamisaja tähtsamaid tegelasi
Igas moonakamajas oli neli ühetoalist korterit, tubadel oli muldpõrand ning üksainus kuue ruuduga aken valgustas ähmaselt tuba. Maja ise oli tahumata palkidest seintega, laudkatuse ja 4 korstnaga. Kubjas Vilde rühmas väsimatult mõisale tööd teha: juba hommikul vara viis ta moonakad mõisaväljale ja lautadesse tööle. Alles õhtuhämaruses vabanes ta oma kohustustest. Palgaks sai ta veidi raha ja moona mõisast, tal oli vakamaa põldu ja tema lehm käis mõisa karjamaal. Just sellistes tingimustes ja sellises ühetoalises muldpõrandaga toas sündis neljandal märtsil 1864 aastal kupja Jüri Vilde ja teenijatüdruku Leenu esimene poeglaps, kes ristsetel sai nimeks Eduard Vilde. 5 3. Kirjaniku lapsepõlv Pärast perekonna suurenemist olid kirjaniku vanemad ühisel arvamusel, et on vaja kohe uus töökoht otsida, kus on parem korter ja avaramad teenistusvõimalused
mosu, Zaporožetsi arginimetused sapakas ja sapikas jt. Kirjutada väikeste algustähtedega: vaikiv ajastu. Õige on kirjutada Müncheni-päraselt küpsetatud kanafilee. Väikeste algustähtedega: rahvusvaheline kohaturunduskonverents (väär on esisuurtähega). Kirjutada Laulupeo puiestee (liigisõna puiestee on väikese algustähega). Kirjutage XV laulupidu. Õige on kirjutada Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Kirjutage Riia vakamaa (esimene sõna suure tähega). Kirjutage Choroni kaste (mitte „choron-kaste“). See on saanud nime kokk Alexandre Étienne Choroni järgi. Väga austatud klient! Sõna klient on väikese tähega. Soovitame kirjutada tormi ja tungi liikumine (ilma jutumärkideta ja väikese tähega). Piltliku tähendusega asju on üldiselt tavaks kirjutada ilma jutumärkideta. Aunimetus on aasta treener (väikeste algustähtedega). 2009. aasta juulis oli Tallinnas XXV laulu- ja XVIII tantsupidu.
sapikas jt. Kirjutada väikeste algustähtedega: vaikiv ajastu. Õige on kirjutada Müncheni-päraselt küpsetatud kanafilee. Väikeste algustähtedega: rahvusvaheline kohaturunduskonverents (väär on esisuurtähega). Kosmoloogiast on tuntud Suur Pauk. Kirjutada Laulupeo puiestee (liigisõna puiestee on väikese algustähega). Kirjutage XV laulupidu. Õige on kirjutada Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Kirjutage Riia vakamaa (esimene sõna suure tähega). Kirjutage Choroni kaste (mitte ,,choron-kaste"). See on saanud nime kokk Alexandre Étienne Choroni järgi. Väga austatud klient! Sõna klient on väikese tähega. Soovitame kirjutada tormi ja tungi liikumine (ilma jutumärkideta ja väikese tähega). Piltliku tähendusega asju on üldiselt tavaks kirjutada ilma jutumärkideta. Aunimetus on aasta treener (väikeste algustähtedega). 2009. aasta juulis oli Tallinnas XXV laulu- ja XVIII tantsupidu.
1 toll = 10 liini = 2,54 sm = 25,4 mm Käibele jäänud küünar oli vôrdsustatud vene môôdustikus 12 verssokiga. Maakasutus- ja väärtusmõõdud Adramaa - maakasutus, maksustus ja pindalaühik. 12.-13. saj - talu, mille põlde hariti ühe adraga 16. saj-st taluadramaa = 24-36 riia vakamaad = 8-12 ha Lääne-Eestis suur adramaa = 75 või 90 vakamaad Poola e. Plettenbergi adramaa = 120 vakamaad, pm Lõuna-Eestis saksa adramaa = 60 vakamaad. 1 Riia vakamaa = 1/3 ha (1 vaka rukki külvamise pind) 17.-18. saj püüdis riigivõim kehtestada normeeritud adramaa - revisjoniadramaa, sõltus külvi hulgast ja jäi mõisakoormiste arvestamise aluseks. 17. saj adramaa = talu, millel oli maad ja tööjõudu 6 rakmepäeva tegemiseks nädalas 18. saj revisjoniadramaad Eesti ja Saaremaal tööjõu järgi 1712: 1 adramaa = 12 tööjõulist meest 1726: 1 adramaa = 4 tööjõulist meest 1732: 1 adramaa = 5 tööjõulist meest 19. saj Eestimaal:
aastal (äratrükk Balti Seemnekasvatuse Ühingu väljaandest Mitteilungen und Publicationen). EAA, f. 3239, n. 1, s. 8, l. 19 Harald von Rathlefi 5. detsembri 1917 kiri Balti Seemnekasvatuse Ühingu nõukogule Kirjas annab H. v. Rathlef teada, et sõja ajal on jaama tegevus katkenud ning, et ta on Nõmmiku talu maha müünud ja ostnud sordiaretuse jaoks Volmarist 20 versta (13 km) kaugusel asuva Mazbrengui (Klein Wrangelshof) mõisa, kus on 500 vakamaad (1 vakamaa = 0,37 ha) põldu ja 400 vakamaad heinamaad. Ühe põhjusena märgib ta Nõmmiku talu väiksust ja maad ei olevat saanud naabrusest ka juurde osta. Teisena mainib ta poliitilist ebastabiilsust, rekvisitsioone, sõjavägede majutamisi, maa jagamist (võimul olid enamlased!), põlenguid ja avaldab kartust, et inventar võib kaduma minna. 1920. aastal Mazbrengui mõis võõrandati. 1919. aastast töötas ta Saksamaal, juhtides muuhulgas 19351942 rooside uurimise instituuti Sangerhausenis.
annaabi.ee 
