Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Maasäär -rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele
Madal, soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on kitsa väina kaudu ühendatud merega või eraldab teda merest kitsas maasäär (Lõuna Läänemeres näiteks Szczeini laguun, mitmeid laguune esinev Aadria mere põhjasopis). Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva vulkaani kaatris asuvat veekogu. Laguuni taimestik ja loomastik erineb mere omast. Limaan suudmelaht, kitsas sügavale maasse ulatuv madal merelaht, mida eraldab merest maasäär. Tekib vajuval rannikul jõesängi suudemosas jõevooluga kantud setete toel. Rohkesti on limaane Aasovi ja Mustamere põhjarannikul. Lained, looded ja hoovused Merevee liikumised: lained, looded (tõus ja mõõn), hoovused, apvelling. 3 Lained ruumis leviv perioodiline häiritus. Maailmameres tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maarävinad, vulkaanilised protsessid jm. Lained kannavad edasi neid tekitanud välismõju energiat
Tõmbed ja löögid: Liblikrabelejad kasutavad käsi tagasilükkamiseks ja edasivehkimiseks ning jalgu selleks, et puusad hõljuksid. Jõudsad liblikujujad kasutavad kogu keha hõlmavaid liigutusi. Väljaronimine: Gravitatsioon on nii tänamatu jõud , et mõttekam on see enda jaoks tööle panna, kui selle vastu võidelda. Liblikrabelejad üritavad ujumisel veest välja ronida. Jõudsad ujujad aga embavad vee kohal olles veeepinda, seejärel kasutavad gravitatsioonijõudu , lastes vette vajuval rinnal puusad veepinnale tõsta. Liigse jõu kasutamine: Liblikujumi on rütmi, mitte jõudu kasutav ujumisstiil. Parimad liblikujujad on paindlikud ja graatsilised, mitte tugevad. Selle stiili rütm peitub rinna-puusa kiikumises. Keskendu selle rütmi püsivale hoidmisele nii treeningute kui ka tervikliku tõmbe sooritamise ajal. Kui hakkad liblikujumisest teistmoodi mõtlema, siis üllatud kui palju kergem võib ujumine olla. Kuidas suurendada keha lõdvestumist ja vähendada takistust
poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal
sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8
Juba praeguseks on paljud kogenenud üleujutusi ja nende katastroofilisi tagajärgi (Bangladeshis veneetsias niiluse delta ümbruskonnas ja mujal). Mere tase mailma meres on 20 saj jooksul tõusnud 10-25 cm kliima jätkuva soojenemisega seoses ennustakse et 21 saj lõpuks tõuseb 55cm võrra. Kõige süngematelt prognooside kohaselt isegi kuni 1m inimeste ohustatus sõltub suurel märal selest kas nad elavad kerkival või vajuval rannikul. Lätlased ja Leedulased elavad vajuva maakoorega rannikul. Eestis on turvalisem kuna peagu kogu meie rannik kerkib(loode eestis umbes 3mm aastas, ede eestis 0,05mm aastas) Talvel soojenedes jääb aeg millal on meri kaetud jääga lühemaks ilma kaitsva jääketeta võivad tugevad tuuled tekitada meres tormi laineid mis ründavad randu. Tugevad tormid purustavad hõlpsasti külmumatu kuhjelisi randu, seal hulgas eriti liivarandu.
kirikus ja hakkasid eestistuma o Vanausulised (Mustvees) · Peipsi lääneranniku madalik o Hõlmab Peipsi rannikuvöndi edelaosa (Kallaste juurest Eesti edelapiirini). Maastikurajooni kuuluvad ka Peipsi järve saared o Maastikurajooniline on iseloomulik o Maastike mirenaalse aluse hilisjääaegne kujunemine jääjärvede toimel, mis tõttu valdavalt uhutud moreeni- ja jääjärvetasandikud o Vajuval ala asumisest tuleneva madala järveranniku kattumine turbaga ja järve pealetung rannala o Turvasrannavöönd o Suurim soostumus Eesti maastikurajoonidest (42%), samuti suur metsamaa osakaal o Orglahed (Värska, Karisilla) esinemine jõrorgude üleujutatud suudmeosades o Peipsi veetaseme perioodiliste kõikumiste ja üleujututse mõju maastikele · Emajõe Suursoo o U 200 km 2 o Eestis omalaadne n.-ö
annaabi.ee 
