2.3.2. Trepid Hoonesse paigaldada puidust 17. astmeline sirgjooneline trepp. Trepi valem 182x250mm. Trepile paigaldada vasakule küljele käsipuu kõrgusega 900mm. Käsipuu vahed täita horisontaalsete lattidega, mille vahed peavad olema 110mm. Välistrepp maja peasissekäigu ees valmistada 33mm immutatud terrassilaudadest vaivundamentidele diameetriga 150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 2.3.3. Põrandad Elamu esimese korruse põrand valmistada raudbetoonplaadina kogupaksusega 175 mm, mille sisse paigaldada põrandaküttetorustik. Eemaldada hoone sisene orgaaniline pinnas ning rajada mineraalsest pinnasest aluskiht. Seejärel paigaldada isolatsiooniplaadid (XPS-250) 50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon.
paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes; piir, mille puhul tekivad raskused sildkraanade töös; 1/500 - ohutu piir ehitistel millel praod on lubamatud; 1/600 - piir diagonaalsidemetega raamidel; 1/800 - piir kus tekivad raskused vajumi suhtes tundlike masinatega. Vaivundamendid 29. VAIVUNDAMENTIDE ÜLDISED TÖÖTAMISE PÕHIMÕTTED. MILLAL VAIVUNDAMENTE KASUTATAKSE? Vaiad on tugipostid, mis kannavad hoone koormuse pinnasele. Vaivundamente kasutatakse nõrga aluspinnase puhul. Enamasti kantakse hoone koormus vaiadele rostvärgi abil 30. HÕÕRDEVAIAD JA TUGIVAIAD, ÜLDISED PÕHIMÕTTED. Ühendus rostvärgi ja vaia vahel loetakse jäigaks kui vaia sarrusvardad ulatuvad rostvärgi sisse nõutava ankurduspikkuseni
(joonis) 41. Millised on head pinnased aluseks? Head pinnased aluseks on kaljupinnased (graniidid, liiva- ja lubjakivid),sest nad on suure survetugevusega ning praktiliselt deformeerumatud. Heaks ehitusaluseks on veel jämepurdpinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50% (pearähk, moreen, kruus). Samuti on heaks ehitusaluseks ka jämeliivad, mitte tolm- ega keskliivad. 42. Kuidas töötavad vaivundamendid? Kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Vaivundamentide kasutus jaguneb: postvundamendid kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile. Hõõrdevaiad kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga vaia ja pinnase vahel. Süvistamisviisi poolest jagunevad: ramm-, kruvi-, kohtvaiad. 43.Mis mõjutab aluse kandevõimet?Aluse kandevõimet mõjutavad aluse liik(kalju-,jämepurd-, savi-, liiv-,taimpinnased),omadused, tugevus, pinnaveetase(mõõdetuna kõrgvee ajal), hoonelt vundamendile tulev koormus ja keldri olemasolu
- väljatõmbele töötavate vaiade puhul. Vaiade keskpunktide nõutav minimaalne vahekaugus (c) on: - tugivaiadel 1,5d, - hõõrdevaiadel 3d, kus d on vaia läbimõõt või ruudukujulise vaia külje pikkus. Kohtvaiade tüvede puhasvahe peaks olema >1m. Vaia pikkuse määramisel lähtutakse eeldusest, et tugivaia ots süvistatakse jämepinnastesse vähemalt 0,5 m sügavusele, peenpinnastesse vähemalt 1 m sügavusele. Vaivundamentide projekteerimisel tuleb valida vaia materjal, vaia tüüp ja paigaldamise viis; nende valikul tuleb arvestada: ehitusgeoloogilisi tingimusi; süvistamisega seotud pingeid vaias; võimalust säilitada ja kontrollida paigaldatud vaia terviklikkust; vaia paigaldamise mõju varempaigaldatud vaiadele ning lähedal asuvatele ehitistele; vaiade paigaldamise võimalikku täpsust; pinnases esinevate keemiliste ainete kahjustavat mõju. 5.1. VAIADE LIIGITUS.
10 20 2,1 16,9 16,1 0,0175 6,8 239,5 47,9 0,72 10 20 2,1 19 18,1 0,0139 6,1 260,5 52,1 0,64 kruus 10 20 2,1 21,1 20,1 0,0113 5,5 281,5 56,3 0,58 Kokku 66,52 30 6 VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS 6.1 Teljel 2 vahemikus B-C 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine 396, - Koormus keldripõranda kõrgusel V1d= 8 kN/m Valin vaia ristlõikeks 400 ∙ 400 mm. Vaia ristlõike pindala A=0,16 m2 ja ümbermõõt Op=1,6 m.
mõistuse reegleid. 99 Näiteid (valikuliselt) põhimõtted (vaata skitseeringuid): Postvundamentide soojustamine kas soojustada alt või ülalt (vt.skitseering 7). Maapinna soojuse max.ärakasutamiseks võiks soojustada ülalt, kuid kui vundament on tervikuna külmakerke tsoonis, siis ka taldmiku alt koormust taluva isolatsiooniga. Vaivundamentide / rostvärgiga hoone kas soojustus paigaldada vundamendiplaadi alla või üles (skitseering 1). Rostvärgi ja vundamendiplaadiga hoone erineb plaatvundamendist (joonis 2) selle poolest, et vaiadel hoone puhul lubatakse pinnase äravajumist hoone alt, seega võib ära vajuda ka soojustus. Kandevseinte külmasilla probleem alt mittesoojustamisel jääb aktuaalseks. Pinnasel köetav betoonpõrand eluhoonetes (skitseering 3) kuidas
Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Koostas: Meeli Kams 7 Hoone osad EPMÜ Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Vaivundamentide ehitamisel on väga oluline jälgida, et vaiade löömisel pinnasesse saavutatakse projektis ette nähtud vaste (vajum cm 10 löögi kohta 10 m kõrguselt vasara raskusega 1 tonn). Vundamentide aluskihiks kasutatakse kruusa või killustikku paksusega 100 ... 150 mm, niiskele savipinnasele monteeritavate vundamentide alla betooni paksusega 200 ... 300 mm. Vanade majade probleemid Eesti paljud talumajad on ehitatud ilma vundamendita. Seina nurkadesse ja pikemate seinte
raadiusega a) vajumi ajalise kulgemise - vajumi sthetkeks t arvutada seosega 41 42 Graafikutel kasutatud tähised a sõõrvundamendi raadius b lintvundamendi laius T= cv konsolidatsioonimoodul H konsolideeruva kihi paksus t aeg koormuse mõjumise algusest U konsolidatsiooniaste U = st/s st vajum hetkeks t s lõplik vajum 42. Vaivundamentide tüübidvt 5 loeng: Kuju järgi võib vaivundamente liigitada üksik-, lint- ja lausvundamendiks. Üksikvundamente (joonis 5.1b)kasutatakse peamiselt ehitise postide all. Vaiade arv üksikvundamendis on tavaliselt 3 kuni 16. Suurem vaiade arv põhjustab liialt suure rostvärgi. Väga suure koormuse puhul postile, mis tingib suurema vaiade hulga, tuleks kasutada pikemaid ning suurema läbimõõduga vaiu. Erandjuhtudel kasutatakse postide koormuse vastuvõtmiseks ka ühte (joonis 5
vaia materjalist sõltuv tegur kN/m2 Arvutuskandevõime Gersevanovi valemi kasutamisel Rc=Rck/1,4. Valem on suhteliselt usaldusväärne, kui vaste se on vahemikus 2 kuni 10 mm. Dünaamiline katse lainelevi mõõtmisega nõuab löögi ajal ja selle järel vaiapea paigutiste ja seal tekkivate pingete mõõtmiseks ning andmetöötluseks eriaparatuuri. Meetod on tavalisest dünaamilisest meetodist tunduvalt usaldusväärsem. 46. Vaivundamentide vajumine. Pöördhõõre. Versioon 1 Vaivundamendi vajum koosneb üksikvaia ja vaiarühma vajumite summast. Vaiarühma mõju ei ole vaja arvestada, kui vaiade vahekaugus on enam kui 6 vaia läbimõõtu. Üksikvaia vajumi saab määra staatilise koormuskatse tulemustest. Seejuures tuleb arvestada, et hoone kasutusaja vältel toimuvad vajumid on suuremad kui lühiajalisel mõõdetud. Kui vaia kandevõime on tagatud piisava varuga ja vahetult vaia otsa all olevast
annaabi.ee 
