Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kolleegium.
Grimmi seadus keeleteaduses = Hegeli dialektika filosoofias Grimmi seadus: juured on rahvuslus ja minevik. Folkloor, ajalugu jne. Saksa grammatikud Kreeka keel on seotud kreeklaste tarkusega. Tarkus ei tulene aja jooksul, vaid kahaneb. Tõde on juurtes, mitte otstes. India keel on metakeel. Tekkis võrdlev ajalooline keeleteadus (käsitlus). Kapotulism – keeled võrreldakse omavahel. Seda teha saab tänu sellele, et neil on ühine päritolu. Keeleteadus on loodusteadus (mitte vaimuteadus. Siis eristati nii). Vaimuteadus polegi t/s/eadus. Keeles nagu looduses on seadused. Seadused mis ei tunne erandeid(nt grav seadus). Üks esimesi, kuulsamaid seadusi formuleeritud 19 saj algul – Grimmi seadus. Esimesena F. Bopp, siis R. Rask. Jakob Grimm formuleeris sada parimal viisil. Kuidas muutuvad häälikud. Bh → ... Grimmi jt seadustes leiti erandeid (mitte nagu õhupall, mitte ei kuku maha vaid hõljub). Formuleeriti uus seadus, mis seletas pea kõiki erandeid.
kaudu aga kõik kogemused ei ole kasvatavad (Hytönen). ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD 20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid. Näiteks seiner- ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna ,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle. Waldorfkooli õpetajaks õppimine toimub vastavas seminaris (Tuulik, 2001:177). 1919. aastal rajas Rudolf Steiner (1861-1925) Waldorfi sigaretivabriku töötajate lastele antroposoofia põhimõtetest lähtuva kooli. Igas inimeses on varjul võimed, mis on vaja üles leida ja esile tuua
lugupidavat distantsi ning lasta lapsele rääkida pigem inimkonna peenematel kultuurisaavutustel headel raamatutel, muusikal, kunstidel." Hermeneutika tagasitulek Kuurme arvates ollakse eesti haridusega küll sealmaal, et hermeneutika võiks (tagasi) tulla. Hermeneutika ajaloolist algust seostatakse kreeka pooljumala Hermesega, kes jumalate sõnumeid inimestele edastas. Dilthey järgi on vaimuteadus midagi, mis aitab meil mõista, mis meil maailmas teha tuleb, misme enesega teha võime ja mida võime teha enese suhtes maailma ning maailma suhtes meisse enesesse. Kasvatustegelikkus on poliitiliste, majanduslike, kiriklike ja elitaarkultuuri huvide lõikepunkt. Koolihariduse sisuks saab eriti see, kuidas on kogetud kooli: suhteid, võimu, hierarhiaid, rituaale, kohustust, enese positsiooni jne. Kultuuri hälviklaps
Tekst on lõputute tõlgendamiste jada. Autori surm tähendab lugeja sündimist. Me kõik oleme autorid, kõik kes me teksti loeme. 25.03.2015 Bahtin- tema jaoks oli keskne küsimus see, et kuidas me millestki aru saame, me peame arvestama et on olemas kahte sorti teadusi- Loodus(on seotud teadmisega, füüsika, keemia)- ja vaimuteadus (arusaamine puudutab inimest ja üldine arusaamine). Ta toetud kultuuri dialoogilisusele, kultuur kui dialoog. Tsentipetaaljõud- kesktõmbe jõud, kõik tõmbub tsentri poole, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas. Tsentrifugaaljõud – saame osutada märkide mitmetimõistetavusele. Foucault- 1926-1984- diskursus- viis asjadest kõneld, kuidas me neid defineerime. Aga ülidselt on see, see et kuidas me asjadest mida me
muutuma. Autori roll toob esile lugeja sünni. Kõik kes me teksti loeme oleme autorid. "Tekstimõnu" Tekstiga suhtlemine on kehaline kogemus, see on sensuaalne ja isegi erootiline kogemus. Analüüsib kehalist apekti tekstiga suhtlemisel. Jouissance - ekstaatiline seisus. Kirjeldab võimalusi, kuidas tekstist füüsilist naudingut saada. Bahtin - Venemaa autor. Keskne küsimus: kuidas on võimalik millestki aru saada. Loodusteadus - seotud kindla teadmisega, tõestatav- istina Vaimuteadus - seotud inimestest arusaamisega - pravda Me teame asju aga saame aru inimesest. Tähendust ei ole võimalik teksti analüüsides fikseerida, see sõltub ajast ja kohast. Tähenduse loomine on monoloog, aga kultuur on dialoogiline. Kirjandusteos on kommunikatsioon. Inimteadus koosneb märkidest, mis on pörit avaramast kultuurikontekstist. Sõna tähendus on sõna kasutajaga osteses seoses. Sõnadel on mälu, neil on ajalugu, need on olnud varasemas tähenduses.
Maria Montessori (1870-1952) järgis teaduslikku lähenemisviisi ning võttis kasvatuslikes katsetusele ekspirementaalse meetodi. Õpikeskkonnal on Montessori-pedagoogikas keskne tähendus, aga ei ole see kõige tähtsam, sest areng saab alguse lapsest. Ümbruskond peab olema paindlik ja kohandama end laste vajadustega. Waldorf-pedagoogika toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale, mille aluseks on antrposoofiline vaimuteadus ja slle käsitus inimolemuses ja selle arengus. Freinet-pedagoogika. Celestin Freinet (1896-1966) sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema.
Alguses nimetab seda jumala esituseks, nii nagu Jumal oma igaveses olemuses enne looduse loomist on. Vaatleb vaimu ideed ajatus ja ruumitus iseeneses olemise seisundis. Realist selle koha pealt - mõisted kujutavad maailma olemust mõtetes üksnes mõelduna. Dialektiliselt üht mõistet teisest tuletades ei ole me loojad, vaid vaatlejad. Loodusfilosoofia. Hegelit ei tõmmanud mitte loodus, vaid väline vaimuriik - vaimuteadus, inimese-ühiskonna ajalugu. Loodusfilosoofia on Hegeli süsteemis nõrgim osa, toetub Schellingile. Siiski on sel oluline osa, teisitiolemise valdkond. Loogiline või matemaatiline mõiste on mõttetu. Üks ruumi punkt teistega identne, eristab vaid asetus ruumis. Tema olemine seisneb teisiti olemises. Vaimufilosoofia. Vaimuriik kõrgub üle looduse. 3 osa: 1)Subjektiivne vaim - käsitleb üksiku inimese elu. Alles inimeses saab vaim iseendast teadlikuks
annaabi.ee 
