Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vaimuseisundist" - 7 õppematerjali

Mõisteid filosoofiast
3
doc

Mõisteid filosoofiast

45. episteemiline autoriteetsus ­ 46. biheiviorism - üritas teadulikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile, stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism ­ mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria ­ vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49. funktsionalism ­ kritiseerisid identsusteooriat; tuleks mõelda vaimuseisundist kui funktsionaalsest seisundist. (Putnam) (dualistlik) 50. interaktsionism ­ keha ja vaim on kaks substantsi, mis mõjutavad teineteist (Descartes) (dualistlik) 51. okasionalism ­ kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab (Malenbranche) (dualistlik) 52. parallelism ­ keha ja vaim on seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n. ö jumalikud kellad. (Liebniz) 53

Filosoofia → Filosoofia
205 allalaadimist
Vaimufilosoofia essee
8
docx

Vaimufilosoofia essee

hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid. Need seisundid on meie aju seisundid, vaimuseisundid ongi ajuseisundid ( Place 1956 ) 4 Reduktsionism – seletab kõrgema taseme nähtust täielikult fundamentaalsemate füüsiliste protsesside kaudu. 5 Funktsionalism - funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega. 6 Eliminatiivmaterialism - eliminativistide arvates on jutt vaimudest ja nende sisudest ning tava seletada käitumist mentaalsete sündmustega primitiivse animistliku seletusviisi jäänuk. Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku

Filosoofia → Filosoofia
19 allalaadimist
Ludwig Wittgenstein
10
odt

Ludwig Wittgenstein

"Ma tean, et mul on valud." Küll aga on õige: "Ma tean, kustkohast sa mu kätt puudutasid." 42. Võib küll õelda: "Ta usub seda, aga see ei ole nii", aga mitte: "Ta teab seda, aga see ei ole nii. "Kas see tuleb sellest, et uskumine ja teadmine on erinevad vaimuseisundid? Ei.- "Vaimuseisundiks" võib ehk nimetada seda, mis väljendub kõnetoolis, zhestides jne. Oleks niisiis võimalik rääkida veendunudoleku vaimuseisundist; ja see võib olla ühesugune, olenemata sellest, kas tegemist teadmise või eksliku uskumisega. Arvata, et sõnadele "uskuma" ja "teadma" peavad vastama erinevad seisundid, oleks sama hea kui uskuda, et sõnale "mina" ja nimele "Ludwig" peavad vastama erinevad inimesed, sest mõisted on erinevad.. Ludwig Wittgenstein kirjutab oma "Filosoofilistes uurimustes" järgmist: ...Kui keegi kirjeldab keele õppimist nõnda, siis usun, et ta mõtleb eeskätt nimisõnadele, nagu

Filosoofia → Filosoofia
19 allalaadimist
Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta
24
docx

Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta

inimene käitumise ja füüsikalise keha kohta. Näiteks kui keegi ütleb, et tal on valus kusagilt, siis ta käitub teistmoodi. See laieneb ka tõsisemaste psühholoogiliste lausete puhul, sest näiteks inimene, kellel on depressioon, väljendab oma seisu nii kehaliselt kui verbaalselt. On olemas ilmselge vastulause - käitumine, mida inimene näitab, on lihtsalt vaimuseisundi efekt, seega käitumise kirjeldus ei ole kirjeldus vaimuseisundist iseendast. Näiteks tõesti – peavalu ei ole käitumisevorm, aga on pigem sisemine tunne, mis põhjustab teatud käitumise. Aga see vastuväide eriab fakti, et iga hetk kui me kirjeldame kedagi teatud vaimuseisundis, siis see kirjeldus on kinnitatav ainult läbi selle kui vaadelda inimese käitumist. Seega pole olemas ühtegi mõtet, mida saaks üle anda psühholoogilisele kirjeldamisele va käitumise kindlate vormide kirjeldus

Filosoofia → Filosoofia
15 allalaadimist
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

,,vaim". Aju uuringute edenedes püüti 1960.a paiku näidata (D.M. Armstrong, J.J.C. Smart) et vaim ja aju on identsed ­ identsusteooria. Mentaalsed terminid osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Kriitikud väidavad Leibnizi eeskujul, et identsete asjade kõik omadused peavad kokku langema, kuid mentaalsed seisundid ei lange kõiges kokku füüsikaliste seisunditega. Hilary Putnam (1926) pakub välja funktsionalismi. Erinevad ajuseisundid võivad põhjustada samasugust käitumist. Vaimuseisundist peab mõtlema kui funktsionaalsest seisundist, nii nagu arvutil. Aju on riistvara, teadvus on tarkvara. Kriitikud arvavad, et see on ilus jutt, kuid ei selgita midagi. Materialistlik vaimufilosoof Daniel Dennett (1942) lõi teadvusteooria, mis tugineb teadvuse sisule, mitte vaimuseisunditele. Teadvuses eksisteerivad meelelised kvaliteedid ehk kvaalid (nt punasus). Dennett taandab kvaalid otsustuste sisule, mida tajuja väljendab. Nt. sinise tajumine on tegelikult

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
65 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
80
doc

Õiguse sotsioloogia

lõppastmes igatahes teadvusele mittealluvat- võetakse millegi erakorralise, seejuures enamasti sügavalt diskrediteeriva, halvustava, puudega või haiget inimest alavääristada ning mõnedes olukordades koguni karistada lubavana, seega olulise hälbena, kirjeldatakse mõistega stigma. Kellelegi sellise tunnusmärgi omistamine on stigmatiseerimine. Stigmatiseerimine hõlmab peale füüsilisest ja vaimuseisundist tuleneva ka teatud elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava inimese või ka inimeste grupi paljudest staatusest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras ehk mitte olenev staatus.

Õigus → Õigus
207 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

käitumist, maailma tajumist- lõppastmes igatahes teadvusele mittealluvat- võetakse millegi erakorralise, seejuures enamasti sügavalt diskrediteeriva, halvustava, puudega või haiget inimest alavääristada ning mõnedes olukordades koguni karistada lubavana, seega olulise hälbena, kirjeldatakse mõistega stigma. Kellelegi sellise tunnusmärgi omistamine on stigmatiseerimine. Stigmatiseerimine hõlmab peale füüsilisest ja vaimuseisundist tuleneva ka teatud elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava inimese või ka inimeste grupi paljudest staatustest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras ehk mitte olenev staatus.

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia
332 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun