Renessanss tähendab taassündi. See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene
naabrist: vend Puccio oli sügavalt usklik ja soovis alatiseks õndsustunnet ja kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast neljakümnendat päeva oli Puccio pihtimine läbi, kuid armukesed said pärast seda veel ettevaatlikult kokku. Loo point seisnes selles, et samal ajal, kui mees üritas paradiisi saada, aitas ta tahtmatult ka sinna pääseda mungal.
naise koormat kergendasid lapsed ja talu abilised. Osad naised tegelesid ka prostitutsiooniga, et ennast ära elatada aga selle eest karistati karmimalt kui varastamise või kerjamise eest (lk 97- 130). Ma arvan, et naistel olid käed jalad tööd täis kuna nad pidid saama valmis oma meeste antud ülesannetega ja veel pidid kõik tegema, et perele veel lisa sisse tulekut saada. Kloostrites andsid oma elu täielikult jumalale ega saanud endale lubada perekonda. Kloostrites harisid naised ennast vaimulikult ja aitasid ka piiskopi laste õpetamisel. Kloostri elu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks ( lk 132-148). Ma arvan, et kloostrites olevad naised olid tugeva surve all ja pidid kindlate reeglite järgi talutama, et mitte pattu teha. Kiriku reeglite järgi oli nõidumine ebajumalate teenimine ja selle eest pidi ka kirik kohut kandma. Kirik nägi ohtu nendes üleloomulikes võimetes ja asjades, mida tegid siis naised kes oskasid loitsuda aj nõia jooke kokku segada
Harva sai hariduse mõni rahatu inimene, kuid oli ka erandeid. Nende haridus ei sisaldanud mitte ainult religioonssust ja jumalikust vaid käsitleti ka erinevaid eluks vajalike teadmisi. Vaimulik oli ennekõike inimene, kes oli pühendanud ennast jumalale. Vaimulike alla kuulusid nii paavstid, preestrid kui ka kirikuõpetajad, et vaimulikuks saada pidi tahtja saama pühitsuse või õnnistuse teiselt kõrgemalt vaimulikult . Vaimuliku kirjandus oli ennekõike usuline kirjandus, mis oli mõeldud kasutamiseks religiooses praktikas, misjonitöös kui ka jumalateenistustel. Vaimuliku kirjanduse alla kuulusid erinevad laulud, pühakirjad, ülistused, palvetekstid, religioossed legendid ja pühakute elulood. Eriti tähtis koht oli pühakute elulugudel ning religioossetel legendidel, kui keskaja lõpul, rahvuskeelte arenedes, sugenes ladina keelse kõrvale ka rahvakeelne vaimulik kirjandus.
usuga Jumala halastusse, ja tõsise kavatsusega alluda Jumala tahtele, ja enam mitte pattu teha: mille pärast on meie kohus tulla nende pühade saladuste juurde Kõikvõimsale Jumalale kõige siiramat tänu andes Tema lõpmatu halastuse ja kasude eesõiguse eest, mille Ta on meile andnud ja kinkinud, vääritutele sulastele, kelle eest Ta ei andnud mitte üksnes oma ihu surmaks ja valanud verd, vaid ka heaks arvanud, sakramendis ja saladuses, anda meile vaimselt oma ihu ja verd, et sellest vaimulikult süüa ja juua. See sakrament on nii jumalik ja püha asi ja nii kindlust sisendav neile, kes seda vääriliselt vastu võtavad, ja nii ohtlik neile, kes lubavad endale sedasama vääritult vastu võtta."2 Armulaua nimetusi Võrreldes anglikaani kiriku 39 usuartikliga, antakse katoliku kiriku artiklites ,,See on meie usk" armulauale palju rikkalikumalt nimetusi ja seega ka tähendusi: - Armulaua kreekakeelne nimetus eucharistia tähendab "tänamist." Armulauas
- väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism - ta ütles, et inimene peab hakkama tööle pühenduma, sa võid oma tööga rikastuda, see on justkui jumala soosing ( rikkust ei tohi oma huvides ära kasutada ) ( investeerimine ) * Prants. kutsutakse kalvinismi pooldajaid - hugenotid - Henri IV: Pariis vajab missat - Gallikaani kirik - Prants
lähistele. Algselt olid neil omad põllud ja elatasid endid ise, aga kui vasallid hakkasid kloostrile rohkelt annetama, jäi põllundus soiku. Tsistertslased elatusid vaid annetustest. Sellega käis usuelu alla. Eestisse saabusid kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid linnades. Dominiiklased jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Nende eesmärk oli rahvast vaimulikult hooldada. Suur rõhk haridusel. Elatusid annetustest. Naiskloostrid täitusid leskede või vallalistega (<- nunnad). Hooldusasutus. PILET 8 1) Eestlaste eluolu ja ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul (Õ lk 31-35) Elamuks oli suitsutuba – palkidest hoone, millel polnud korstent. Sees oli ahi. Vilja hoiti samades majades. KÜLAD Kuidas külad paiknevad
inimene kohut mõista (avaldatakse 502. aastal). Samal aastal hakatakse Rooma piiskopi asemel kirikupead nimetama paavstiks. Esimene Rooma kirikupea, kes hakkab jagama peapiiskoppidele palliume. Justinianuse kirikupoliitika Rooma üle. Room kui au-primaat (alates 536). Keiser Justinianuse ajal peetakse edukaid lahinguid idagootidega. Poliitilistel põhjustel hakkab keiser oma asevalitsejate kaudu valitsema mitte ainult ilmalikult Itaalia üle vaid ka vaimulikult paavstluse üle. Justinianuse jaoks on paavstid samavõrra autoriteedid kui kirikute patriarhid – ei erista üht positsiooni teistest. Kõneleb küll au-primaadist, aga see on ka kõik. Näide, kui nõrk võib üks paavst olla on Vigilius (537-555). Vigilius on lihtsalt tööriistaks keisri käes, Lääne ja Ida suhteid varjutab kolme kapiitli tüli, keda Justinianus soovib hukka mõista (tahab monofüsiite üldkiriku ja riigiga lepitada). Põhjustab skisma Õhtumaa aladel,
kombestiku ja normidega. Rüütel pidi olema lisaks sõjaliselt ja vasallitruuduse poolest silmapaistvusele ka laitmatu käitumisega, tähelepanelik, viisakas, kõrgete kõlbeliste põhimõtetega seltskonnas ja eraelus. Rüütel pidi daamidega ilusti ümber käima daamikultus peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandust nimetatakse daamikultuse tõttu ka kurtuaasseks kirjanduseks. Rüütel teenis eelkõige südamedaami. See tõstab esile armastuse ning nihutab elutunnetust vaimulikult ilmalikule. Rüütlikirjandus jäädvustas rüütelkonna kombestikku ja elunorme ning kujundas neid aktiivselt. Kirjanduse ühiskondlik funktsioon laienes märgatavalt. Euroopas kadus autorite anonüümsus. 12.saj kerkisid esile I tuntud kirjanikud, nt Marie de France nad allusid rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis enim Prantsusmaal. Põ-Prantsuse laulikuid (enamasti aadlikke) hakati kutsuma truväärideks. Truvääride loomingus kasutati
ideaalidest. Nad olid saavutanud endale suured maavalduseid, mida esialgu hariti küll ise erinevalt teistet ordudest, kuid lõpuks hakati palkama sulaseidja relvatatud teenijaid jms. Kirikud, mis pidi alguses lihtsad olema said üha rohkem endale seinamaalingud, kirevad vitraazid ja isegi väikesed tornid. Umbes aastal 1125. rajati esimene nunnaklooster. Õed rajasid oma põlde osaliselt ise. Naisbenediktlased usaldasid ennast 12. sajandil meestistertslaste kaitse alla, et viimased neid vaimulikult hooldaksid. Et vennad pidasid seda liiga koormavaks, siis keelustati igasuguste uute kogukonda loomine. Muidu sarnanesid naiskloostrid meeste omadele. Keskaja lõpus järgiti üha vähem orduideele ja aadlidaamid kasutasid naistsistertslaste maju vanadekodudena. Valitsemisest: Erinev selle poolest, et abt polnud monarh nagu mujal. Ordu juhtinstantsiks oli hoopis generaalkapiitel, mis koosneb teoreetiliselt kõigist ordu
annaabi.ee 
