Üliõpilaste Selts Tartus. EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sini-must-valge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884. aastal Otepää pastoraadi saalis. Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber toimetuse liikmete või kaastöölistena võimekaid kultuuritegelasi. Oma esinemistes toonitas Tõnisson kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 1901. a. hakkas Tallinnas ilmuma teine eesti päevaleht "Teataja". "Teataja" väljaandja ja peatoimetaja oli noor jurist K.Päts, kes Tartus õigusteadust õppides oli kuulunud nn. radikaalide ringkonda. Kirjandusinimestest kuulusid toimetusse E.Vilde, A.H.Tammsaare, O.H.Münther, tulevane keeleteadlane J
(Türann ainuvalitseja Kreeka polises; aja jooksul hakati türanniks nimetama eeskätt vägivaldset ja halba valitsejat) · akropol kaljukünkale ehitatud kindles polise keskel · agoraa koosoleku- ja turuplats · sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas · gümnaasium spordiplats koos pesemis-,riietumis-ja puhkeruumidega Vana- Kreekas;järk-järgult kujunesid neist ka vaimuhariduse keskused · hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas · mustafiguuriline vaas Ateenas väljakujunenud stiil, kus figuurid maaliti tumedalt, taust jäeti värvimata · punasefiguuriline vaas tumedaks taust ja figuuride kontuurid samuti. Figuurid ise jäeti värvimata · oraakel spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida
Ta oli abielus nelja naisega ja vabaabielus oli ta kuue naisega. Kõigilt neilt oli ta saanud kokku 18 last. Karl oli õrn, armastav ja oma aja kohta väga eesrindlik isa. Nagu ütleb Einhard, laskis Karl õppida teadust mitte ainult poegadel, vaid ka tütardel. Teaduste all mõeldi ,,seitset vaba kunsti". Seejärel pidid pojad, kui vanus lubas ratsutama ja harjutama relvakäsitlemist ning jahilpidamist. Tütred pidid peale vaimuhariduse ,,tegelema lõngatöö ja värtnate ning koonaldega, et mitte harjuda jõude olema, ja isa laskis neile kätte õpetada kõik head kombed". Poegade ja tütarde eest muretses ta niivõrd, et ei einestanud mitte kunagi ilma nendeta, ei võtnud ilma nendeta iial ette ühtegi reisi: pojad ratsutasid tema kõrval, tütred olid rivis nende taga ja terve salk ihukaitsjaid oli pandud neid valvama. Karl oli armastav abikaasa ja õrn isa. Ta tundus olevat tugev mees, aga selle mehe taga peitus ka
"Estonia" uus hoone valmis 1913. aastal. Veidi varem (1911) oli avatud Pärnu "Endla" teatrihoone. Teatrite professionaliseerumine sai stiimuliks näitekirjandusele. Ajakirjandus 1896. aastal ostsid rahvusmeelsed Tartu haritlased K. A. Hermannilt ajalehe "Postimees". Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi, nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Tõnisson toonitas kõlbuse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis
Paul Pinna ja Theodor Altermann. ,,Estonia" uus hoone (praegune) valmis 1913. aastal. Veidi varem avati Pärnus ,,Endla" (1911). Teatrite professionaliseerumine sai stiimuliks näitekirjandusele. 1896. aastal osteti K. A. Hermannilt ,,Postimees" ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. Tema juhtimisel sai ,,Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht. Kaastööd tegid ajalehele A. Kitzberg, Anna Haava, K. A. Hindrey jt. Tõnisson toonitas oma kõnedes alati kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. 19. sajandi lõpul hoogustus linnade areng. Linnas elas iga viies eestlane. Aastal 1897 loendati Tallinnas 60 000 elanikku, I maailmasõja alguseks oli see juba kahekordistunud. 1901. aastal hakkas Põhja-Eestis ilmuna teine eesti päevaleht ,,Teataja", peatoimetajaks Konstantin Päts. Kaasautoriteks olid Vilde, Tammsaare, Johannes Voldemar Veski. Eestikeelne raamat ja tõlkekirjandus
Ent teisalt - eestikeelsed ajalehed kaklesid pärast Jakobsoni surma aina edasi, muutudes lausa isiklikult tigedaks ja kadedaks. Hermanni (P) ja Grenzsteini (O) vaheline sõnasõda ühelt poolt, Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemine teisalt puhusid kired lõkkele, laim ja sõim jätkus. 1887. a Olevik tõi Saarlase põhjal toimetajatele esitatavad nõudmised: "Ajalehe toimetaja pidada 1. riigivalitsuse poolt oma ametisse kinnitatud inimene olema, 2. pidada ka vaimuhariduse poolest kõrge järje pääl seisma, 3. olla nõuda, et ta osav isamaa ja rahva elu tundja on, 4. pidada tal kindel vaim ja tüdimata tahtmine ning 5. temal ameti kohased looduslikud vaimuannid olema." (Olevik 18.5.1887). Ajalehe toimetajad olid avaliku elu tegelased. Nad juhtisid seltside tegevust, üldrahvalikke üritusi, rahvaluulekogumist, esinesid kõnedega, korraldasid koosolekuid jne. Nemad olid ka rahvusliku liikumise ideoloogia, samuti ärkava
annaabi.ee 
