1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja k...
antud idee nelja, mitte täielikul määral õigustatud, võimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus, 2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised zombid. 1 Inglise keelest : ,,Body and mind, like man and wife, do not always agree to die together." Charles Caleb Colton, URL = http://www.quotegarden.com/mind.html 2 Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3 Eksperimentaal filosoofia on filosoofiline suund, millega alustati filosoofias umbes 2000. aasta alguses. Experimental philosophy, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Experimen tal_philosophy 4 Tõene õigustatult põhjendtatud uskumus, mida täpsustan filosoofias tuntud Hiina toa arutelu toel arusaamise / mõistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E
TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Esiteks lugesin ma E.J. Lowe raamatut ,, Sissejuhatus Vaimufilosoofiasse", kuid selle raamatuga jõudsin ma 56. leheni, sest see ei olnud oma keeruliste lausete ja minule tundmatute väljenditega eriti huvi pakkuv teos. Teiseks lugesin Stephen Jay Gould´i teost ,, Vääriti mõõdetud inimene", kuigi jõudsin ette nähtud ajaks lugeda ainult kolm esimest peatükki(esimene siis sissejuhatus, kokku 152 lk.) , loen ma seda huvi pärast kindlasti lõpuni. Raamatus `Vääriti mõõdetud inimene` analüüsib dr. Gould väiteid, nagu oleksid inimese
6 Eliminatiivmaterialism - eliminativistide arvates on jutt vaimudest ja nende sisudest ning tava seletada käitumist mentaalsete sündmustega primitiivse animistliku seletusviisi jäänuk. Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku. Selle asemel tuleks kasutada neuroteaduslikku mõtlemist. Kasutatud kirjandus: E. J. Lowe; Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, 2008 Gilbert Ryle; Descartes'i müüt. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1666–1680 Hilary Putnam: Vaimuseisundite loomus John Jamieson Carswell ehk Jack Smart; Aistingud ja ajuprotsessid Paul M. Churchland; „Eliminatiivmaterialism ja propotsioonilised hoiakud“ René Descartes; Meditatsioonid esimesest filosoofiast. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1642–1666. Thomas Nagel; Mis tunne on olla nahkhiir? – Akadeemia, 1996, nr 10, lk 2090–2109. http://et.wikipedia http://www.hot
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
filosofeerimine on kaks eri asja. Usk ja mõistus – on levinud kujutelm, et need välistavad teineteist, see on pinnapealne vastandus. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Mõned religioonifilosoofid nt Swinburne väidavad, et parim seletus neile ongi Jumala olemasolu. Religioonide oluliseks lähtekohaks on religioossed kogemused, mida tänapäeval uuritakse neuroteaduslike vahenditega. 7. loeng KEHA JA VAIM – Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Mis vahekorras on vaim ja keha? – Dualism, biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surmaga ei lakka teadvus, sest vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants on miski, mis eksisteerib iseseisvalt; on omaduste kandja, olemata ise omadus. Omadusdualism - vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on
annaabi.ee 
