· ``Kurjal teel` (1882) · ``Musta mantliga mees``(1883) Kogumikud: · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) · "Jutustused" (1913) Jutukesed ja jutud: · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" Muud: · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Au"- näidend Täiendav informatsioon: Keeled: Eesti keel: emakeel Saksa keel Vene keel: Inglise keel Soome keel: Itaalia keel: Hobid: lugemine, teatrite külastamine
1936, nr 2) Kuna Käisi juhitud kool oli nii erakordne ja enneolematu, siis sütitas mõte selle sulgemisest seminari vilistlasi midagi ette võtama. Otsustati luua Pedagoogiline Ühing Võru Seminar. Ühing kujunes endise Võru seminari pärandi hoidjaks, pedagoogiliste ideede teostajaks ja arendajaks. Põhikirja järgi oli ühingu eesmärgiks "endise Võru seminari lõpetajate ja õppejõudude koondamine, sõbralikkude sidemete loomine oma liikmete vahel ning nendele ainelise ja vaimlise kaasabi ja toetuse pakkumine kasvatuslikus tegevuses, eriti kaasaegsete kasvatusviisidega tutvumiseks ja nende teostamiseks". (Võru õpetajateseminar. Tegevus ja uuenduspüüded, lk 184) Alates 1932. aastast hakkas ühing väljaandma ka oma häälekandjat ,,Teated", mis ilmus kaheksa korda aastas. Lisaks anti välja ka õpikuid ja käsiraamatuid. Ühing tundis muret oma liikmete käekäigu pärast. 1930. aastate alguses toimunud
· "Muiged" (1914) 1.Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" 1. Muud · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Au"- näidend Kahe E.Vilde jutu kokkuvõte Minu pommid E. Vilde Ükskord põgenes üks pärisori oma mõisahärra juurest ära (tal oli piisavalt põhjusi põgenemiseks) ning tuli linna, ühe oma vana sõbra juurde, varju otsima.
looming. 1972) 9 Eduard Vilde kirjandus · "Katked minu elust" - Suuremad teosed bibliograafiline teos (1912) · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Minu vaimlise arenemise käik" - · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" bibliograafiline teos (1913) - ajaloolise triloogia osa · "Tabamata ime" - näidend (1912) · "Astla vastu" · "Au" - näidend · "Külmale maale" (1896) · "Mäeküla piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) Muu · "Minu pommid" - novell
1. Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" 1. Muud · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Au"- näidend Kahe E.Vilde jutu kokkuvõte Minu pommid Ükskord põgenes üks pärisori oma mõisahärra juurest ära (tal oli piisavalt põhjusi põgenemiseks) ning tuli linna, ühe oma vana sõbra juurde, varju otsima. Tema sõber elas suures ja ilusas korteris, koos oma naisega. Põgeneja võeti alguses küll lahkesti
edendada raamatukunsti; mureluule; kasutas uuenduslikku keelt; oma luuleviljelemisega tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Tarapita: Kuulusid-Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under. Avaldas mõju progressiivne rahvusvaheline organisatsioon ,,Clarte", mis võitles sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu. Gruppi ühendavaks teguriks oli opositsioon ,,praeguse ühiskondliku ja vaimlise barbarismi vastu". ,,Tarapita" iku ekspressionistlik. Protestimeelsust peeti intelligentsile iseloomulikuks. Taheti ärritada kodanlust, tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega. Satiiriline alatoon oli omapärane kõigile seitsmele samanimelise ajakirja numbrile. Suve ringreisid oma loomingu tutvustamiseks. ,,Tarapita" lagunemise põhjustas majanduslikud raskused, ajakirja tiraaz ja raske keelepruuk. ,,Tarapita" jäi viimaseks kitsamakoosseisuliseks rühmituseks
mis suutis anda niisuguse teose --vaatamata teatavaile faktilistele ebatäsustele -- ajalooliselt tõpäase ja samal ajal teravalt kaasaegse teose, mida elustab tõlise ande säa ja mis suutis tolleaegse kirjanduskeele arenematust ning kohmakust üetades kohati tõsta erakordse väjendusliku sugestiivsuseni. See on tagatiseks, et «Tasuja» jä ab meile ikka elavaks teoseks. «Tasuja» kirjutamise kohta mäkis Bornhöe hiljem ise ües kirjas vastuseks sellekohasele küimusele: «Oli ju Eesti vaimlise äkamise aeg ja mina, noor enthusiast, soovisin kaasa aidata... Mis ma tahtsin? Tumedasti mäetan, et mul mõtes oli... lihtsas, kõgile arusaadavas keeles m a i t s e l i s e l t v e e l n o o r e l e r a h v a k o g u l e . . . seda pakkuda, mis tal toona veel tingimata tarvis oli: temale ta oma känust kasvanud k a n g e l a s i ette kujutada, neid omadustega ja juhtumistega väja ehtida, mis lihtsat lugejat (muid ei olnudgi) kaasa kisuvad; nende kujude najal mõlesin võmaliku olevat rahva
annaabi.ee 
