Wendy M. Williams -Cornelli Ülikooli inimarengu osakonna dotsent, Scott A. Snook - USA Sõjaväeakadeemia käitumisteaduste ja juhtimise osakonna professor, Jelena L. Grigorenko - Yale'i Ülikooli teadur ja Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent. Antud raamat annab meile ülevaate praktilise intelligentsuse psühholoogilistest uuringutest ning kirjeldab selle olulisust argielus. Raamatu koostajad näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud. Kuigi vaiketeadmisi on peetud üheks asendamatuks asjatundlikkuse elemendiks, on intelligentsuse uurijatel olnud raskusi nende mõõtmisega. Aastate uuringute tulemusel on raamatu autorid leidnud, et vaiketeadmisi saab mõõta kui ka õpetada. Uuringute tulemuste andmed näitavad, et praktiline intelligentsus erineb psühholoogiliselt ja
(faktid, sündmused - müügitulemused, kliendiandmed) Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid) Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, läbi kogemuse ja soorituse omandatud). 6. Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased? Informatsioon kui.. (M. Bucklandi järgi) asi – informatsioon on seotud teavikuga; protsess – informatsioon muudab inimese teadmisi millestki; teadmus – informatsioon on võrdsustatud teadmistega, mida edasi antakse Info kolm vaadet (L. Floridi järgi) kui reaalsus – mustrid füüsilises maailmas
eelteadmised, tõlgendab seda Eesti Vabariigi sünnipäevana. Seega saab teadmisi saab muuta informatsiooniks. Uurimistöö käigus kasutab uurija omaenese teadmisi ja informatsioonina salvestatud teiste teadmisi ning loob nende alusel uued teadmised, väljendades/ fikseerides need tekstidena informatsioonina. Erinevates tekstides on informatsioonina fikseeritud inimeste teadmised. on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). on teadmuse kasutamine. Tarkuse moodustab teadmus ja teadmine millal ning kuidas seda kasutada ja teha õigeid otsuseid. Tarkuse määrab indiviidi võime tõlgendada informatsiooni, rakendada oma teadmisi ja vaiketeadmisi uutes situatsioonides ning luua oma teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi,
viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Informatsioon on millegi täpsustatud kogemus poolstruktureeritud kujul, uuringutulemused. Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmise elutsükkel püramiidiina Tarkus? Teadmised, teadmus Andmed Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 6. Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased? Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 7. Millest koosneb informatsiooni elutsükkel?
kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. NB! Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. 1) Matemaatika 2) Loogika 3) Lingvistika 4) Psühholoogia 5) Arvutitehnoloogia 6) Graafika 7) Kommunikatsiooniteadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. 1) infoteadus 2) raamatukoguteadus
Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust.
annaabi.ee 
