Loodusliku vee koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- , lisaks tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. Ioonvahetajaid kasutatakse kaltsium-ja magenesiumioonide välja vahetamiseks naatrium- või vesinikioonidega, et ei tekiks katlakivi ehk vee kareduse eemaldamiseks. Ioonvahetajat e. ioniiti nimetatakse kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon, ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65C lagunema: 2HCO3 CO3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekib sade Fe(OH)3 (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada rauaioonide
muuta muutes neid jõude. Selleks tuleb vedelikku lisada selle pindpinevust muutvaid aineid või muuta tahke aine pinna energiat (nt. silikoonpolümeeriga kaetud klaaskuul ei märgu veega). e. Ioonvahetajad on lahustumatud tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahus olevate ioonide vastu. Ioonvahetajat nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 44. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (näited). Kütteväärtus, enamkasutatavate ainete kütteväärtusi. Hessi seadus. Kuidas arvutatakse reaktsiooni soojusefekti, milleks seda arvutatakse ja kasutatakse tulemusi? a. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnuseks on, et iga
vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad: on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-ioon, C-ioon, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 46. Keemil reakts protsess, milles tekib uus aine. Uue aine tekkeks peab katkema vähemalt üks vana side ja tekkima vähemalt üks uus; võivad toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest; ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreakts-d. Põhitunnus igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või energia neeldumine. Enamikel juhtudel en. eraldub või neeldub soojusena
vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad: on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-ioon, C-ioon, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 42). Keemil reakts protsess, milles tekib uus aine. Uue aine tekkeks peab katkema vähemalt üks vana side ja tekkima vähemalt üks uus; võivad toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest; ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreakts-d. Põhitunnus igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või energia neeldumine
poolt. Hüdrofobiseeriv aine moodustab tahke aine pinnale õhukese kile, selle tulemusena kogu pinna energia väheneb. Enamkasutatavad räni-org ühendid. Töödeldakse puidupinda, paljusi looduslikke ja telliskive (paekivi, liivakivid, tellised). Hüdrofobiseerimise eesmärgiks on vee tungimise vähendamine pinnas olevatesse pragudesse ja pooridesse. Ioonvahetajad on lahustumatud tahked ained (sünt, polümeersed valgud). Ioonvahetajat ehk ioniiti nim katiooniks kui vahetuvaks iooniks on kationiit ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioniit, nt Ca2+ 16 Keemia ja materjaliõpetus vahetumine: 2Na R(t) +Ca (l)Ca (R)2(t)+2Na (l); Cl -iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl- + - 2+ 2+ + - - (t)+OH (l). 41
Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid n-ö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisega. Ioonvahetajad on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-, C-, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 49. Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks? Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Mis on eelduseks keemilise reaktsiooni toimumiseks? Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel: soojuse, valguse, elektrivoolu ja mehaanilise jõu mõju keemilisele reaktsioonile (näited). Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side
Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja adhesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. Ioonvahetajaid kasutatakse kaltsium-ja magenesiumioonide välja vahetamiseks naatrium- või vesinikioonidega, et ei tekiks katlakivi ehk vee kareduse eemaldamiseks. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 50. Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks ? Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Mis on eelduseks keemilise reaktsiooni toimumiseks ? Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel: soojuse, valguse, elektrivoolu ja mehaanilise jõu mõju keemilisele reaktsioonile (näited). Keemiline reaktsioon protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib
annaabi.ee 
