RAHA AJALUGU Referaat Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud?
Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner
saadud internetist, kuid kasutatud on ka materjale Eesti Rahvusraamatukogust ning ka Tartu Oskar Lutsu nimelisest linnaraamatukogust. 3 2.RAHA LOOMINE 2.1. RAHA AJALUGU Raha tekkimise eelduseks oli aktiivne kaubavahetus. Kui esialgu toimusid tehingud kaup-kauba vastu, siis vahepeal võis juhtuda, et teine osapool ei taha pakutavat kaupa, nii et tekkisid probleemid vahetuspartneri leidmisega. Väga kauges minevikus täitsid raha rolli ehted, karusnahad, tööriistad või majapidamises olevad loomad. Sellist kaupa, millel tegelikult oli rahaline väärtus olemas, kuigi see seda polnud, nimetati kauprahaks. Peale seda järgnes metallide kasutamine rahana ning kaua ei läinud ka kullast, hõbedast või vasest rahani. Kui raha ei olnud, pandi see kirja kaubakviitungile või kasutati muid raha asendavaid dokumente. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11
Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias
Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli.Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias
Kasvab võimalus vajaduse korral üle minna teise partneri juurde, kes pakub sama hüvist. Paraku suurenevad koos partnerite arvuga ka vahetuse kulud ehk nn tehingukulud. Üldiselt öeldes tuleb arvestada varjatud tegevuse probleemi lahendamise ja spetsiifiliste investeeringute kaitse kuludega. vahetus ei eelda ühiseid eesmärke. Ühine on vaid huvi tehingu toimumise vastu. Tehingupartner pole põhimõtteliselt oluline. Erandiks on muidugi huvi vahetuspartneri usaldusväärsuse vastu 3. Tööjaotus Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. Sedavõrd rajanevad praktiliselt kõik kultuurisaavutused tööjaotusel. Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui indiviid, ettevõte või riik suudab mingit
toitu vajab. Kes selle asemel korterit otsib, ei vahetaks jalatseid vorsti vastu, sest ta ei tea, kas lähitulevikus on edasine korteri vastu vahetamine võimalik. 11. Kaks põhiteed bartermajanduse probleemidest ülesaamiseks. 1) Messid, laadad, mille käigus kogunevad enamasti regulaarselt ja teatud asukohas müüjad ja ostjad, kes nõuavad teatud piisavalt mitmekesist kaubavalikut, vähendades tehingukulusid (vahetuspartneri otsimine, ladustamine); üks kitsendusi on siin transpordikulud, mis suurenevad kiiresti, kui suureneb vahemaa messi asukoha ja võimalike kauplejate päritolukohtade vahel; väärtpaberi- ja kaubaturge võib vaadelda kui tänapäevaseid konkreetsete toodete laata; 2) Vahetusvahend (raha), mida aktsepteerivad nii ostjad kui ka müüjad erinevates kohtades ja aja jooksul. 12. Raha defineerimise viisid.
annaabi.ee 
