ribapõllud.peideti maasse hõbeaardeid.läänenaabrid:skandinaaviamaad>suhted:kaubavahetus,sõjaretked.lõunanaabrid:idasl aavlased,liivlased>suhted rahumeesed.idanaabrid:slaavlased,soomeugrilased>suhted rahumeelsed 10.saj lõp teravnesid. Eestlased muinasja lõpul maahaimine.maasuurust arvestati adramaades(hariti 1 adraga)kolmeväljasüsteem(talivili,suvuvili,kesa).loomapidamine,küttimine,kalapüük,metsamesin dus.käsitöö valmistati ise.hõbeehted läksid moodi.tegelti peamiselt vahetuskaubaga(eestisse:hõbe,pronks,sool,relvad,riidesordid).elamuks oli suitsutuba mida kasutati ka vilja kuivatamiseks.tähtsamaks haldusüksusteksolid kihelkonnad,mda 13.saj.alguses oli umb 45.muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine suuremaks maakondadeks.arvati et varanduslik ja õiguslik võrdsus oli, aga oli tegelikult varanduslik ebavõrdus ja ühiskond küllaltki tugevasti diferentseeritud.ühiskond jagunes suurmaa omanikeks ja talunikeks,kes pidid tasuma andamit.
tõsiseid vallutusi ära hoida. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajandil oli eestlaste jaoks tõusuajaks,rahvaarv kasvas jõudsasti ja asutus tihenes.Eesttlased olid maaviljelusest elatav rahvas.Kolmeviljasüsteemiks nimetati seda kui ühele põllule külvatu talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks.Suur tähtsus oli metsamesindusel sest mesi oli ainuke magusa aine mida tarvitati.Eestis oli silmapaistev relvseppade toodandg.eestis tegeldi pealmiselt vahetuskaubaga,kus siis kaup vahetati kauba vastu ümber.Eestlased elasid suitsutubades.13 saj alguses oli Eestis kokk umbes 45 kihelkonda ja need liitusid omaette maakondadeks,neid oli 8. Umbes 11.saj keskpaiku jäeti mitmed linnused maha ja loodi ringvalla-linnused.Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal. Muinasusund Usulistesse vaadetesse tõi muutusi kaasa tihe suhtlemine naaberhõimudega.Enim on uuritud
- peab olema kergesti äratuntav ja raske järele teha. Paberi kvaliteet ja vesimärgid teevad paberraha võltsimise keeruliseks. - peab olema kerge kaasas kanda. - peab olema vastupidav ja kulumiskindel. Valitud materjal peab olema sobiva vastupidavusega. Sel põhjusel kasutatakse paberraha trükkimiseks ülikvaliteetset paberit. - peab olema jaotatav. Üks põhiline raha eelis võrreldes vahetuskaubaga on võimalus seda väiksemateks võrdseteks ja mõõdetavateks osadeks jagada ning vastupidi. - peab olema ühtlaste omadustega ja teda on vaid piiratud kogus. Sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega. Kui valitsus otsustaks mingil põhjusel lihtsalt raha juurde trükkida, kaotaks raha kiiresti oma väärtuse. MAJANDUSSEKTORID Leib on meie toidulaual päevast päeva. Vanasti küpsetas leiva pereema taluahjus. Tänapäeval
Paberi kvaliteet ja vesimärgid teevad paberraha võltsimise väga keeruliseks. 3. Raha peab olema kergesti kaasaskantav. Näiteks keeglikuulid ei oleks rahana kuigi praktilised. 4. Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel. Valitud materjal peab olema sobiva vastupidavusega. Sellel põhjusel kasutatakse paberraha trükkimiseks ülikvaliteetset paberit. 5. Raha peab olema jaotatav. Üks põhiline raha eelis võrreldes vahetuskaubaga on võimalus seda väiksemateks võrdseteks ja mõõdetavateks osadeks jagada ning vastupidi. 6. Raha peab olema homogeenne2 ja teda on vaid piiratud kogus. Sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega. Kui valitsus otsustaks mingil põhjusel lihtsalt raha juurde trükkida, kaotaks raha kiiresti oma väärtuse. 2 Ühtlaste omadustega 20 Raha kui maksevahend Sularaha koosneb paberrahast ja müntidest
Talupoeg võis oma ülejäägid linnaturul maha müüa, 2) Linnakaupmeestel maal olid oma talupojast esindajad, kes tema nimel kaupa kokku ostsid ja müüsid - "söbber" ehk talupoeg, kes on lähedasti seotud kaupmehega, 3) Kaupmees võis saata maale enda eest asju ajama oma selli või esindaja, kes siis kaubad kokku ostis ja linna toimetas. Valdav osa maasaadusi jõudis 16. sajandil kaupmehe kätte mõisatest, mille eest tasus vahetuskaubaga (sool, kangas, luksusesemed). 16. sajandil viljaturu buumi ajal püüsid osa sellest saada ka aadlikud - Mõisapõldude saagi, maksude teel laekunud varudele lisa hankimiseks koondasid nad sunniviisil talumajapidamiste ülejäägi müüki ma mõisatesse. Nad kauplesid sadamates, sest seal oli kauplemine kõigile vaba, kuid seda takistati. Vähem on teada Saksa ordu ja piiskoppide kauplemisest. Saare-Lääne piiskop oli juba 15. sajandi alguses Lübeckisse vilja vedanud
sõber või isegi tööandja. Kuid enne nende psühhovampiirideks tembeldamist peaksid endalt küsima: ,,Mida ma neilt vastu saan?" Kui su armastatu või su abikaasa soovib, et talle pidevalt helistaksid, kuid sina samas nõuad, et tema annaks sulle aru sinust eemal viibitud aja kohta, tuleb tunnistada, et on tekkinud anna võta situatsioon. Või kui su sõber palub sulle ebasobival ajal abi, kuid sina sõltud temast ühel või teisel moel, pead nentima, et tegu on õiglase vahetuskaubaga. Kui su tööandja palub sul teha natuke rohkem, kui sinu amet tavaliselt nõuab, kuid vaatab see-eest läbi sõrmede su hilinemistele, pole samuti mõtet kaeblema hakata ega arvata, et sind ära kasutatakse. Sind kasutatakse ära hoopis siis, kui teed teeneid inimesele, kes temale esitatud palvete korral igasuguseid vabandusi otsima hakkab või lõpuks üldse ära kaob. Paljud psühhovampiirid annavad sulle materiaalseid väärtusi panemaks sind tundma end võlglasena
Maist alates oli see ainus seaduslik maksevahend. Selle marga vastu puudus igal pool aga usaldus, kuna kaheldi Eesti riikluse püsimises. 24. veebruaril 1919 asutati ka Eesti Pank, kuid ka see oli üsna nõrk. Sõda nõudis väga palju raha ning riik ujutati sularahast üle, tuues inflatsiooni. Korralik väliskaubandus algas siis, kui Punaarmee oli täielikult lahkunud nin Antandi riigid võtsid majandusbloki maha. Kuna puudus usaldus marga vastu, oli tehu põhiliselt vahetuskaubaga. Maareform: põhjused; esimesed sammud; Põhiseaduse loomise kõrval oli see teine oluline. See tulenes majanduslikest, poliitilistest ja sotisiaalsetest teguritest. Reformi otseseks põhjuseks oli valitsev maanälg- ligi 2/3 maaelanikest oli maata palgatöölised. Sinna lisandus ka sotsiaalne aspekt, sest enamik suurmaaomanikest olid baltisakslased, väiketalunikud, maatöölised aga eestlased. Ümberkorraldused algasid juba 1918 lõpus, mil vallaomavalitsused võtsid oma kontrolli alla
annaabi.ee 
