Mõnele, et tal on kõik ja ta on rahul. Ning mõnele, et tal on kõik ja ta ei ole ikka rahul. Aga see, mida sul pole või kes sa oled, ei ole oluline, kui sa oled katki. Valikuid tuleb teha pidevalt. Suhetes, tuleviku otsinguis, elamises, suremises. Kuna õige tee on kõige kitsam, on meeletult lihtne valesti valida. Ja igal otsusel on tagajärg. Ela sellega! Või siis sure sellega. 2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud raamatu keskmes on Tai elitaarses koolis õppiv eestlasest vahetusõpilane Mione. Tegemist on ühelt poolt väga andeka ja kütkestava neiuga, teiselt poolt aga vaevab teda pidev depressioon ja hirm tuleviku ees. Tal tekib armulugu õpetajaga ning ka sellega seoses tuleb tal vastu võtta raskeid otsuseid. Loole lisab värvi huvitavalt edasi antud Tai olustik. Noore inimese kirjutatud raamat noortest inimestest ning sellena ehe ja usutav.
"Kui" Carol Shields Triin Õismaa 10 hm Carol Shields ● 1935-2003 ● Vahetusõpilane ● 5 last, abielus ● Ülikooli õppejõud ● Kanada ● Perekond Teised teosed ● „Väikesed tseremooniad“ ● „Swann“ ● „Oma aed“ ● „Kivist päevaraamatud“ ● „Juhus“ ● „Larry pidu“ ● „Armastuse vabariik“ ● „Kui“ Teosest ● Üsna lühikese ajaga ● Rõõmuhetked ● Kanada ● Avaldati 2002 ● Shields’i sarnane ● Sujuv
Imre Kose Imre Kose on tuntud Eesti kokk.Ta on sündinud 5. juunil 1969 aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 37. ja 49. Keskkoolis ning lõpetas 15. kutsekeskkooli kokana välisturistide teenindamise oskusega. Kaks aastat oli ta Soomes Lahtis vahetusõpilane. Erialaselt on ta end täiendanud USA-s, Prantsusmaal, Itaalias ja Norras. Peakokaks sai ta laeval Tallink, on hiljem töötanud ka teistel Tallinki laevadel ja hotellis Olümpia. Ta on loonud mitu toitlustusasutust: restoranid L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo
tõusnud, kuid seda suuremalt jaolt meeste silmis.Ja need pole enam ainult Soomlased. New York Times kuulutas Tallinna 2006. aasta peopealinnaks. Seesugused inimesed teavad Eestit kui maad , kus elab palju ilusaid ja kergemeelseid naisi ning kus on hea ja odav alkohol. Nii mõnigi inimene aga peab Eestit siiani vaeseks Ida-Euroopa riigiks, mis kunagi kuulus Nõukogude Liitu ja pole ilmselt tänaseni Venemaa mõju alt vabanenud. Suvel kui käisin Saksamaal, ja olin vahetusõpilane, siis juhtus seal päris põnevaid situatsioone, kus pere tahtis õpilast pizzat sööma viia, arvates , et ega meie Eestlased pole pizzat näinudki. Või kui pere isa pakkus igal hommikul mulle raha, et äkki mul on vaja aga pole raha. Loomulikult minu silmis näitas see teadmatust Eesti kohta ja alusetuid eelarvamusi eestlaste vaesusest. Kas siis tõesti jääbki Eesti, inimeste silmis vaeseks sotsialistlikuks riigiks? Pigem arvan,
ei tule kergelt. Nüüdseks oskan ma ka oma aega planeerida. Varem ma õppisin kontrolltöödeks alati üks õhtu enne kontrolltööd ja raamatuid lugesin ka alati viimasel minutil, aga nüüd ma õpin kõik raskemad asjad nädalavahetustel ära, siis ei ole vaja nädala sees niipalju õppida. Tegelikult ei ole mulle siiamaani kohale jõudnud, et ma olen nüüd gümniasist. Koguaeg on selline tunne, et ma olen SÜG-is kõigest vahetusõpilane ja varsti pean oma vanasse kooli tagasi minema. Ma siiralt loodan, et minus toimub järgnevate aastate jooksul veel palju muutuseid, et ma muutun veel avatumaks, sõbralikumaks, julgemaks jne. Kuigi samas need tulevased muutused võivad olla ka hoopis teistsugused, kui ma neid praegu ette kujutan. Kindlasti on see kõik praegu alguse asi ja edaspidi läheb kõik palju lihtsamaks. Mingil määral on ju tegelikult terve Saaremaa Ühisgümnaaium minu jaoks veel liiga uus
Praegu on väga populaarne minna vahetus õpilaseks. Aga keegi peab neid ju majutama ja neid võõras riigis vastu võtma, niisiis see on ka vabatahtliku töö, kui pakkuda vahetusõpilasele kodu. See annab hea võimaluse õppida teiste rahvaste kultuuri ning ka ise enda kultuuri tutvustada. Samuti laiendab see tutvusringkonda ning hiljem reisile minnes on alati kasuks, kui keegi tuttav elab külastatavas riigis ning on kindlasti nõus juhatama ja abistama. Minu koolis käis vahetusõpilane, kes elas minu klassiõe juures, vahetusõpilase majutamine andis mu klassiõele tõuke minna ise vahetusõpilaseks. Enne majutaja rollis olemine andis kindlasti hea ettekujutuse, kuidas temal asjad olem hakkavad. Kindlasti annab vabatahtlikuks olemine juurde nii vabatahtlikule endale kui ka kogu ühiskonnale midagi juurde. Mõni vabatahtlik annab rohkem ühiskonnale teine rohkem endale. Ühiskonnale annab ehk rohkem näiteks vabatahtlik pritsimees ja endale saab pigem
Ta nutab Tallinnas meeletult ja ta lubab oma mõtetes ananassimüüjale, kes kunagi tema aknla all karjus, et ta ei unusta teda mitte kunagi ja et nad varsti kohtuvad taas. Minu jaoks oli see raamat väga huvitav ja mulle meeldis eriti see, et iga peatüki juurde käis üks laul, mis tema jaoks peatükiga hästi kokku käis. Miinuseid raamatus minu arvates ei olnud. Minu suhtumist see raamat ei muutunud, kuna mu vana klassivend, kes oli Kolumbias vahetusõpilane, on mulle ka rääkinud, et see on üks armas ja vahva maa, kus inimesed on avatud ja rõõmsad.
Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi. Mõne aja pärast aga hakkavad kõik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu väga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on võtnud tugeva pöörde ning kes iga väiksemagi asja peale hakkab nutma, sest ta arvab, et tema on kõiges süüdi. Õde, kes on vahetusõpilane välismaal ning isa, kes jättis kogu pere maha ja elab vanemate juures. Oma õega saab ta väga hästi läbi, kuigi Johannes pole teda väga ammu näinud. Ühel hetkel viskas Johannesel kogu tema elu üle ning ta tahtis seda muutma hakata. Ta arvas, et on jõudnud nullpunkti. Johannes leidis omale uued sõbrad, kes andsid talle lootus ja lohutust. Johannes otsustas, et ta hakkab jooksmas käima, tahtes ületada oma isa rekordeid
"(Praxis. 2012, Uuring: gümnaasiumilõpetajate seas on suur huvi õpingute jätkamiseks) 1.1. YFU (Youth For Understanding) YFUon mittetulundusühing, mille eesmärgiks on õpilasvahetuste korraldamine välismaal. Organisatsioon asutati Ameerikas 1951.aastal ja Eestis tegutseb see organisatsioon alates 1992.aastast. YfU töötajateks on vabatahtlikud, kes ei saa palka oma tegevuse eest. Käidakse koolides, õpilasesindustes jt tutvustamas. Tutvustajateks on peamiselt need, kes on olnud vahetusõpilane või on vastu võtnud mõne vahetusõpilase. (http://yfu.ee) 5 1.2. Erasmus Erasmus on organisatsioon, tänu millele saavad mina üliõpilased välismaale õppima. Õppida saab Norras, Islandil, Liechtenstein, Sveits ning kanditaatriigid on Türgi ja Horvaatia. Selleks, et osaleda peab õpilase koduülikoolil olema partnerlusleping eelpool nimetuatud riigi ülikooliga. Programmis saavad osaleda teise aasta üliõpilased.
Roheline tee Elisabeth Sau 11c Juhendaja: Ilona Lille 2010, Tallinn Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö rohelisest teest on ajendatud sellest, et jõudsin hiljuti tagasi rohelise tee maalt Jaapanist. Olin Jaapanis vahetusõpilane 10 kuud. Selle aja jooksul tekkis suur huvi rohelise tee vastu, kuna seda joodi pidevalt iga söögi kõrvale ja niisama janu kustutamiseks. Jaapanisse minnes ei teadnud ma väga palju roheliest teest. Sellegipoolest olin teinud katseid rohelise teega. Jõin umb kuu aega järjet iga päev
annaabi.ee 
