Z 0 KUJUTISARGUMENDI MUUTUS X(s + a) L e-atx(t) X(s a) L eatx(t) 74 LISA 3 ÜLESANNETE VAHETULEMUSED JA VASTUSED IL 1.1 A Bs + C Vahetulemus: X ( s ) = + 2 , kus A = -0,3 B = -7,7 C = 8,9 s + 1 s +4 s + 13 Vastus: x(t ) = -0,3e - t - 7,7e -2t cos 3t + 8,1e -2t sin 3t IL 1.2 2e -3s e -2 s s +1 Vastus: X ( s ) = + + 2 s + 3 (s + 5 ) 2 s + 2s + 5 IL 1.3 A B Cs + D
nüüd vastame valikuteale {punkt H } ┐ Valik A – minekuks kaare joonestamise alamprogrammi ja teeme sealt valiku CE, s.t. joonestame ringi-kaare tema otspunktide ja keskpunkti järgi: see on võimalik, kuna liitjoone kaar kulgeb vastu kellaosuti suunda, {ruuduke abiringjoone keskpunkti K lähedal kuni ilmub keskpunkti tähistav ringike O } ┐ Arvuti küsib nüüd kaare lõpp-punkti ja {ruuduke punkt M juures kuni ilmub lõikumist tähistav ristike X } ┐ Vahetulemus: N P B G C H g F K M E
töötlusprogramme leiab klassidest java.lang.String ja
java.lang.StringBuffer, sõne "hakkimiseks" on hea
java.util.StringTokenizer. Sümbolite tasemel töötlusvahendeid
leiab mähisklassist java.lang.Character.
Klass StringBuffer on ette nähtud sõnede töötlemiseks, kui on tarvis
vahetulemusi salvestada. Kui me näiteks lisame sõnele ühekaupa juurde
sümboleid, siis kasutades ainult klassi String vahendeid tekib suurel
hulgal erinevaid sõnesid (iga vahetulemus on uus objekt), seda olukorda ei
teki sõnepuhvri kasutamise korral.
Sõnetüüpi konstandid kirjutatakse jutumärkide vahele, erisümbolid
varjestatakse langjoone abil:
"See on yks rida n ja see on juba teine rida"
Näide. Loetleda sümbolite 'a' arv etteantud sõnes.
public static int adeArv (String s) {
int result = 0;
if (s != null) {
for (int i=0; i
Kas õigustatult? NB! Vindikatsioonihagi saab esitada üksnes omanik. Hüpotees: P võiks nõuda ratast H-lt AÕS § 80 lg 1 alusel? 1. P on omanik (+) P on omanik. Võis saada omanikuks PärS § 1 lg 1. aga: kas H võis saada omanikuks vahepeal AÕS § 68 lg 3 alusel? H võis saada omanikuks AÕS § 92 lg 1 alusel (-) - otsese valduse (vallasasi TsüS) üle andmine M-lt H-le (+) - M ja H vahel kehtiv kokkulepe omandi üleandmiseks (+) - võõrandaja M-l on käsutusõigus (-) Vahetulemus: H ei saanud omanikuks. H võis saada omanikuks AÕS § 95 lg 1 alusel? 1. kas H suhtes oli kehtiv käsutustehing? (+) 2. Kas H sai otsese valduse? (+) 3. Kas M-l puudus käsutusõigus? (+) 4. Kas H oli heauskne § 95 lg 2 alusel ? TsüS § 39 heausksust eeldatakse. 5. Heausksust välistavate asjaolude puudumine § 95 lg 3 (-) Kas ratas oli omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja läinud? a) kes oli äravõtmise ajal omanik (O surnud)? - pärija P oli omanik
- peame otsustama, kas need võrreldavad asjad on tõepoolest võrreldavad; - tegema teatud moel ja kriteeriumite alusel põhivõrdluse; - andma hinnangu oletuse suhtes; - tegema eelneva protsessi tulemusena lõpliku järelduse võrdlemise suhtes. Lisaks, terve rida mõtlemisoperatsioone sooritatakse seejuures praktiliselt samaaegselt e paralleelselt, osa aga alles seejärel, kui mingi vahetulemus on saadud. Siit järeldades - mida rohkem ja paremini me antud valdkonda valdame, seda kiiremini suudame teostada ka täpset võrdlust (Õppida mõtlema 2005). 2.2.2 Mõtlemisvormid Et inimene suudaks mõtelda, peab tal olema eelnevalt vastavaid teadmisi ja kogemusi. Just olemasolevast teadmusest lähtudes ja kuigivõrd ka iga inimese aju potentsiaalist tingituna on igal inimesel siis omad isikupärased eeldused leida probleemidele omapäraseid ja uusi lahendusi
olemasolu? Kus tekib meie arutlusse surematu olend? Kas see tuleneb eeldusest või on tegemist olemasolu impordiga? Millal meie uuritavas arutelus postuleeritakse surematute olendite olemasolu? 5. samm toob esimest korda sisse osaväite „mõni surematu on tark inimene“, st „on olemas vähemalt üks objekt, mis on surematu ja tark inimene.“ Aga samas öeldakse, et see väide on väär! Seega pole sellist objekti. Ja täpselt samuti on väär 6. (modifitseeritud) vahetulemus, et „on olemas vähemalt üks objekt, mis on surematu ja kes on väljaspool tarkade inimeste klassi“. See tähendab, niisuguse objekti olemasolu pole ikkagi veel postuleeritud. 7. sammu eeldus ei väida mingi objekti olemasolu, ja see samm ei sunni järeldusele olemasolu peale. Täpne oleks öelda, et me saame 7. sammu tuletisena ja 8. sammu eeldusena väita „kõik surematud on midagi muud kui mittetargad inimesed, kui surematud juhtuvad olemas olema.“ Alles 8
olemasolu? Kus tekib meie arutlusse surematu olend? Kas see tuleneb eeldusest või on tegemist olemasolu impordiga? Millal meie uuritavas arutelus postuleeritakse surematute olendite olemasolu? 5. samm toob esimest korda sisse osaväite ,,mõni surematu on tark inimene", st ,,on olemas vähemalt üks objekt, mis on surematu ja tark inimene." Aga samas öeldakse, et see väide on väär! Seega pole sellist objekti. Ja täpselt samuti on väär 6. (modifitseeritud) vahetulemus, et ,,on olemas vähemalt üks objekt, mis on surematu ja kes on väljaspool tarkade inimeste klassi". See tähendab, niisuguse objekti olemasolu pole ikkagi veel postuleeritud. 7. sammu eeldus ei väida mingi objekti olemasolu, ja see samm ei sunni järeldusele olemasolu peale. Täpne oleks öelda, et me saame 7. sammu tuletisena ja 8. sammu eeldusena väita ,,kõik surematud on midagi muud kui mittetargad inimesed, kui surematud juhtuvad olemas olema." Alles 8
annaabi.ee 
