Kardaanülekanne Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on
Leff1= 1,84 OK(omakaal): gk= 3,18 kN/m2 n= 2,831 tk/meetris Leff2= 1,75 KOKKU: 17,28 kN/m2 samm= 353,240 mm Momendid 180 "=S1max=" 250 I ava Msd,1= 5,318 kNm I vahetugi Msd,B= 4,179 vahetoel on "-" Valime samm= 150 II ava jne Msd,2= 3,308 kNm n-uuesti= 6,6666667 tk/meetris As1,prov 188,50 mm2
Kui autot on vaja selleks tõsta, siis jälgi et esimene ja tagumine ots oleks ühel kõrgusel. Keera lahti kontroll-täiteava käiguaksti küljel ning kontrolli õlitaset ja vajaduse lisa sinna ka õli. Kontrollava vaatamiseks on vaja tähikvõtit. Kardaan on selline tore vidin mida hooldama ei pea. Jõumoment juhitakse käigukastist peaülekandesse kaheosalise kardaani kaudu. Kardaani keskel on auto põhja külge kinnitatud laagriga vahetugi. Kardaani esiotsas on heli ja vibratsiooni summutav kummipuhver ja vibratsioonileevendi. Peaülekanne Peaülekande ülesandeks on kardaanilt tuleva jõumomendi jagamine tagarataste vahel. Peaülekanne sisaldab diferentsiaali, mis võimaldab tagarataste erineva pöörlemiskiiruse. Jõud juihitakse peaülekandest ratastele lahtiste liigenditega varustatud pooltelgede vah4el. Peaülekande vahetus ei kuulu hooldusprogrammi. Seega ei ole peaülekandes õli väljalaskeava
KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem
73 -25.73 Teine ava max 105.33 min -25.73 10 - Mõjuv sisejõud - Esimene ja viimane toed - Põikjõud VSdA = VSdD = 84.2kN - Esimene ja viimane ava - Paindemoment MSd1 = MSd3 = 93.3kNm - Vahetugi - Põikjõud vasak VSdB parem = VSdC = 118.6kN parem vasak VSdB = VSdC = ±105.3kN - Toereaktsioon vasak FSdB = FSdC = VSdB parem - VSdB = 118.6 - ( - 105.3) = 223.9kN - Paindemoment
Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Joonis 44:Lühike püsikiirusliigend. 1. Kuulid, 2. ja 3. Kõverad õnarused, 4. Liigendi korpus, 5. Sisemine tähik, 6. Separaator. 42 Pikk püsikiirusliigend Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksiaalne (teljesuunaline) käik on kuni 30mm. Joonis 45:Pikad püsikiirusliigendid. 43 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad. Autode liigendvõllide paigutus sõltub jõuülekande skeemist ning veosildade arvust ja asukohtadest. Joonis 46:Kardaanvõlli vahetugi. 1. ja 4. Tolmukaitse plekid, 2. Tugilaager, 3
püsikiirusliigendeid: Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Lühike püsikiirusliigend 1. Kuulid, 2. ja 3. Kõverad õnarused, 4. Liigendi korpus, 5. Sisemine tähik, 6. Separaator. 3.5 Pikk püsikiirusliigend Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksiaalne (teljesuunaline) käik on kuni 30mm. 3.6 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad. Autode liigendvõllide paigutus sõltub jõuülekande skeemist ning veosildade arvust ja asukohtadest. 1. ja 4. Tolmukaitse plekid, 2. Tugilaager, 3. Kummist leevendusmuhv, 5. ja 6
· Jäikadeks Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi. Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega. Vahetugi koosneb toest, kummirüngast ja kuullaagrist. Roomiktraktorite tagasillad. Planetaarne tagasild ja külgülekanded. Roomiktraktori pööramismehhanismi tagab ühe või teise roomiku väljalülitamise ja pidurdamise. Lõppülekanded suurendavad ülekantavat momenti. Planetaarses tagasillas toimub traktori pööramine planetaarmehhansimi abil. Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil
annaabi.ee 
