Ruume laevas, mis on ette nähtud lasti veoks iseloomustab nende kubatuur - maht. Kõigi lastiruumide summaarset mahtu nimetatakse lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Laeva üldine lastimahutavus on kõikide lastiruumide mahutavuse summa. Lastiruumi pikkuse, laiuse ja sügavuse korrutisest või teoreetilise joonise abil arvutatavast mahust (teoreetilisest mahust) tuleb maha arvata ruumi sisse jäävate konstruktsioonidetailise (kaared, stringerid, vahetekid, piimid, torustikud, trepid jm) maht. Sellisel moel leitakse nn puistlasti- või viljamahutavus (grain capacity, зерновая грузовместимость). See moodustab umbes 95% teoreetilisest mahust. Vedelikumahutavus vedellastide mahutamiseks ette nähtud ruumides on puistlastimahutavusest väiksem vedeliku soojuspaisumiseks vajaliku ruumi võrra. Tükilasti (kastid, tünnid, kotid, pakendid) vedamisel ei saa kasutada teatud mahtu,
et tagada konteinerite vertikaalne lastimine tekile ja ohutu kinnitus), mis tagab tekile sattunud vee kiire äravoolu. Teki pikinõgusus e sadulsus (sheer) vähendab teki üleuhutavust lainetuses Vöör on tõstetud ülessepoole Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad). Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest. Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Platvormid
Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks (masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad). Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest. Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest . Tekitalastik
vesi, mida sealt on kerge eemaldada. Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest
Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest
vesi, mida sealt on kerge eemaldada. Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Kimmikniid ühendavad floore pardasilluse põiktalade kaartega. 24. Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekk on horisontaalne sillus, mis ulatub läbi kogu laeva pikkuse (või peaaegu kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest
Veetavast kaubast sõltuvad lastiruumi konstruktsioon, ballastitankide asetus ja maht, topeltpõhja kaugus laeva väliskerest jne. Kasutatakse ka universaalseid puistelasti- laevu, millega on võimalik vedada nii kivisütt kui ka erinevaid maake. Puistelastilaevad on tavaliselt ühetekilised, enamasti puuduvad neil vahetekid. Tekiehitis ja masinaruumid paiknevad aluse ahtris. Tavaliselt puuduvad puistelastilaevadel oma lastilaadimis- seadmed ja töid tehakse kail olevate laadimisseadmete ning -masinatega. Kivisöe ja vilja vedamiseks mõeldud laevade kandevõime on enamasti vahemikus 30 000 – 80 000 dwt