1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
jälgitakse infektsiooniaspektist, mikroobe. Organisatsioonilised seadused, veeseisundi kontroll, saastenormid, load, maastiku kujundus, kaitseribad. o Muldade kaitse meetmed: Aineringed suletuks Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. Põldude optimaalsed suurused10ha(20...25ha on juba liiga suured). Viljavaheldus. Maastikuplaneerimine st. haljastus,kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. o Muldade kahjustamine Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioon tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Degradatsioonviljaka mulla kadu. o Taimestiku kaitse Taimiohustavad:
Olulisemad on linnud, siilid, karihiired, konnad, sisalikud, maod, ämblikud, röövlestad ja röövnematoodid ning putukatest kõrvahargid, röövlutikad, õielutikad, röövripslased, lepatriinud, jooksiklased, lühitiiblased, kiilassilmad, kaamelikaelalised, koonulised, sirelased ja mõned pahksääsed. 37 Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi jooksiklasi Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste kui röövtoiduliste putukate arenemise soodustamiseks äärmiselt olulised. ENNETAV 2. Terve ja antud tingimustesse sobiva istutusmaterjali valik Tuleb teada, mis tingimusi antud koht pakub (mulla omadusi, elurikkust, varju-valguse osakaalu, niiskustingimusi) Kasvatavad kultuurid vali nii, et need tingimused sobiksid Terve istutusmaterjal tagab taime piisava võitlusvõime
juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada lumele või külmunud pinnasele, põllumajanduses piiratakse väetiste kasutamist jmt. Mullakaitse 1. ainerined suletakse 2. mulla puverdusvõime suurendamine orgaanilise väetisea 3. põldude optimaalsed suurused 10ha (20..25 liiga suured) 4. viljavahetus 5. maastiku planeerimine- st haljastus, mkaitse ja vaheribad. Parim kaitse muldadele on taimed. Taimestiku kaitse Taimeliikide kaitse eesmäärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesisse liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealused taimeliigid jagunevad kolme katisekategooriuasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus, III kategooria liigid aga keskkonnaminister. Taimede kaitse alla võtmisel ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsamaid põhimõtteid: teaduslik
Muldade kaitse. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Muldade kaitse: 1)Aineringed suletuks 2)mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega 3)põldude optimaalsed suuruse-10ha(20..25ha on juba liiga suured) 4)viljavahetus 5)maastiku planeerimine-st.haljastus,kaitse-ja vaheribad Parim kaitse mullale on taimed CTB-Keemilised elemendid ohustavad lisaks mullale vett ja elustikku.Muld kogub või akumuleerib saasteaineid.Paljud mineraalid ja orgaanilised ühendid võivad mullas käituda kui keemilise viitsütikuga pomm-CTB-raskmetallid,fenoolid jt.Kogunevad mulda ja saastama hakkavad alles mõne aja möödudes. 2 65. Vee globaalne olukord. Vee reostumine ja risustumine. Veekaitse. Veekaitseribad. BHT. Reovete puhastamine.
toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3
lubjakivides strontsiumi. Kui mingi elemendi kontsentratsioon mullas on kõrge, siis on see ka taimedes siit tuleneb oht nii inimesele kui ka loomadele. Rohkem Zn, Cu, Mn, P, Ca, Mo, Sr, Ag, vähe Mg, N, Co, U. Kaitsemeetmed 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. 3. Põldude optimaalsed suurused 10 ha (20...25 ha on juba liiga suured). 4. Viljavaheldus. 5. Maastiku planeerimine st. haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim, see on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taim tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, elukeskkonna, on ilus st. esteetiline, moodustab toidu ja energia varud. Mart Külviku koostatud keskkonnaseisundi ülevaate (1993) põhjal on Eestis teada 3461 seene-, 5353 taime- ning 12 084 loomaliiki. Taimi ohustavad: 1
annaabi.ee 
