1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29.09.1918 sakslased alustasid rahu läbirääkimisi. Ka Bulg 20.08.1918 Türgi sõlmis vaherahulepingu 03.11.1918 Austria kapituleerub pärast ITL pealetungi 11.11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08
sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582 Poola-Leedu ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Poola- Leedu koosseisu. 1583. aasta maikuus sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti läks Rootsi koosseisu. Sellega lõppeski Liivi sõda. 1585. aastal 28. detsembril Pljussas pikendatud vaherahulepingu kohaselt, pikenes Moskvas tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud vaherahu veel 4-ks aastaks, alates 6. jaanuarist 1586 kuni 6. jaanuarini 1590. aastani. Enamjaolt võitlesid eestlased Eestimaal koos nendega, kelle võimu all nad olid. Kõik algas sellest, et meil oli Venemaaga relvakonflikt. Lõpuks Eestimaa jagunes 3. kuningriigi vahel ära: Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poola-Leedule ning Saaremaa Taanile. Kasutatud materjal: 1) Eesti ajalugu I (muinasajast 19
Tartu piiskop ja Liiviordu andsid end Poola kuningavõimu alla; Saare- Lääne piiskop müüs oma alad Taani kuningale] Aastatel 1570 tekkis Venemaal võimalus vallutada kogu Eesti ning venelased otsisid kohalikke liitlasi Ivan IV vasalliks sai Taani kuninga vend; moodustati Liivimaa kuningriik keskusega Põltsamaa Rootsi ründas põhjast ja Poola lõunast ning vene väed hakkasid taganema ida poole Venemaa sõlmis Rootsi ja Poolaga vaherahulepingu, mille tõttu jäi Liivimaa aladest ilma Periood, kus põhja-Eesti oli Rootsi käes, lõuna-Eesti Poola käes ning Saaremaa Taani käes Poola-Rootsi sõda 1600.a puhkes sõda Alguses oli Poola edukam 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, mille järgi kogu Liivimaa läks Rootsile (1645.a läks Saaremaa Rootsi kätte) Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest
V:Narvas Kreenholmi vabrikus, vaenlase kaugelaskesuurtükkide tule all. 11.Kuidas mõjus see Narvalaste psüühikale ja enesetundele? V.Asjaolu et rinde kaitset organiseeriv keskus ja selle kaitse kehastaja ja korraldaja püsis omal kohal rinde vahetuses läheduses mõjus Narva elanikele rahustavalt ja julgustavalt. Oli märk sellest et linna kaitstakse kõikumatult. 12.Missuguse avaldusega tuli välja N.-Vene rahusaatkonna esimees A.Joffe 1919 aasta jõululaupäeva vaherahulepingu sõlmimisel? V: Ta soovis tekitada mõlemale poole Narva jõge 10-verstane neutraal vöönd. Rahuläbirääkimised katkesid. 13.Missugune kuulus kindralmajor oli Eesti rahusaatkonna liige. V: J. Soots 14.Mis oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja telegrammi põhisisu jõulu esimesel pühal aastal 1919? V.Informatsioon läbirääkimiste käigust Tartus ja vastupanu õhutamine rindel. 15.Kes oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja aastal 1919? V: J. Laidoner 16.Mis kangelasteo tegi n.-allohv
saklastel õnnetust koondada märkimisväärsed jõud *29.juunil alanud veristes lahingutes hakkasid eestlased sakslaste kaitse järk-järgult murendama. *selle operatsiooniga sai hakama Johan Pitka juhitud Eesti merevägi *eesti sõdurid valmistusid ülimaks sisemarsiks baltisakslaste hälli. Paraku seda neile ei antud. *sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesri väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahulepingu ja Landeswehri sõda oligi läbi. * antandi kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu. * 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. 40. VABADUSSÕJA LÕPP JA TARTU RAHU 1919-1920 Küsimus võimalikust rahust * landeswehri sõda oli peetud , kuid Vabadussõda kestis edasi.
Kuigi NL külvas hävitust, pommitades Soome linnu, ei tehtud ühtki linna täiesti maatasa. Oma sõjaväe säilitamise tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944.aastal sõjast välja tulla organiseeritult ja sõlmida rahu tingimustel, mis olid küll karmid, kuid ei tähendanud siiski maa alistamist. Selleks, et Soome rahutahe tunduks veenvana, pidi riik viivitamatult hakkama rahulepingus ettenähtud kohustusi täitma. Üheks selliseks oli armee demobiliseerimine. Vaherahulepingu kohaselt pidi Soomes laiali saadetama ,,fasistlikud" ja ,,hitlerimeelsed" organisatsioonid. Laiali tuli saata ka vabatahtlik maakaitseorganisatsioon Kaitseliit. Soome pidi katkestama ka kõik suhted Saksamaaga ja ajama välja Põhja-Soomes olevad umbes 200 000 saksa sõdurit. Algul prooviti seal harrastada omamoodi mängusõda, mille stsenaariumi kohaselt pidid soomlased teatud vahemaad hoides järgnema sakslastele, kes taganesid Norrasse. Selline taktika ei läinud
Rumeenlaste ja sakslaste ühisest kaitsest murti kiiresti läbi ja liiguti uuesti edasi, rumeenlased eelistasid pigem alla anda. 23. aug 1944 MRP 5 aastapäeval toimus Bukarestis Rumeenia kuninga Mihhail I isiklikul eestvedamisel riigipööre- marssal Antonescu kukutati ja moodustati laiapõhjaline valitsus, milles oli esindatud ka Rumeenia kompartei. Uus valitsus teatas kohe, et ei kavatse NL-ga suhelda, katkestas dipl suhted Sm-ga ja alustas läbirääkimisi vaherahulepingu sõlmimiseks. Punaarmee jätkas oma sissemarssi ja marssis õige pea sisse Bukaresti. Ühtlasi nõuti, et Rumeenia uus valitsus ei piirduks Sm-ga suhete katkestamisega, vaid kuulutaks ka Sm-le sõja. Vastasel juhul ähvardati, et juhul kui Rumeenia Sm vastu sõtta ei astu, desarmeeritakse tema armee täielikult. Rumeenia valitsus kõhkles mõnda aega, aga ajendi olukorra muutmiseks pakkus Hitler isiklikult, tema korraldusel sooritasid Sm pommilennukid rünnaku Bukaresti vastu, Rumeenia
asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli valda. Eestile läinud Narva jõgi ja Irboska kõrgustik pakkusid sõjalis-strateegiliselt parimat võimalikku looduslikku kaitset. Etnilises mõttes oli äärmiselt oluline Setumaa ja Narva linna liitmine, kus elasid põhiosas eestlased. Narva tööstusettevõtete jäämine Eestile tõotas aga edaspidi majanduslikku tulu. Riigipiir demarkeeriti aastatel 1920-1923 võrdse segakomisjoni abiga. Vaherahulepingu kohaselt määrati Eesti ala lääne pool Narva jõge koos Narva jõe saartega ning maariba Pihkva järvest lõunas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada mitte ühtegi kindlustust. Venemaa omalt poolt kohustus kuni 1. jaanuarini 1922 pidama neutraalsena Eesti piirialasid. Pärast rahulepingu ratifitseerimist tohtis esimesel kuuel kuul iga piiriversta kohta olla mõlemal poolel piirivalvuriks 40 meest, pärast seda aga 30 meest.
annaabi.ee 
