(3 tingimust) · Vabatahtlik, · Selge/konkreetne, · Informeeritud/teadlik 42. Miks võib andmekaitse tagamine osutada keeruliseks (5)? 43. Mis eristab pilvandmetöötlust muust (nö tavalisest) andmetöötlusest (mis rollis on kasutaja, mis on eelised ja ohud)? (essee küsimus) 44. Mis on internetipiraatlus? + Kuriteoliik, mille käigus omandatakse ja levitatakse interneti kaudu ebaseaduslikult autoriõigusega kaitstud teoseid. 45. Nimeta interneti-teenuse vahemise(vahendamise?) liigid (3) ning võrdle neid omavahel. (essee küsimus) · Andmete edastajad - Vahendaja tegevus passiivne. Edastatakse vaid kolmandatale isikutele võrgu kaudu andmeid. Teabe edastamise eesmärk on teostada vaid teabe edastamine sidevõrgu kaudu teenuse saajale. Tingimus, et andmeid ei ole talletatud pikemaks ajavahemikuks, kui see on mõistlik ning vajalik teabe edastamiseks. Teabe ladestamine on ajutine · Vahemällu salvestajad - Eesmärgiks kiirendada suurema nõudlusega
Hüpomorfsed (nõrgendavad tunnust) Hüpermorfsed (tugevdavad tunnust) Antimorfsed (toimivad vastupidises suunas) Neomorfsed (tingivad uue tunnuse) 29. Kromosoommutatsiooni tüübid Deletsiooni puhul kaotab kromosoom osa kromatiinainest, st osa geene. Olenevalt asukohast jaotatakse deletsioon terminaalseks (otskadu) ja interstitsiaalseks (sisekadu). Esimese puhul katkeb kromosoom ühest kohast, teise korral aga kahest, kusjuures pärast kromosoomi vahemise osa eemaldumist ühinevad murdunud otsad uuesti. Tavaliselt uuritakse deletsioone hiidkromosoomidel. Duplikatsioonideks nimetatakse mõne kromosoomiosa mitmekordistumist, mis tekib ühe homoloogse kromosoomi fragmendi liitumisel teise kromosoomiga. Duplikatsioonid esinevad looduses sagedamini kui deletsioonid ja nad on harva letaalsed. Inversiooniks nimetatakse kromosoomiosa pöördumist 180° võrra. Kromosoom peab ühest kohast katkema, et eraldunud geenide plokk ümber pöörduks
filme, pilte , andmebaase jne. 45. Nimeta interneti teenuse vahemise liigid (3) ning võrdle neid omavahel. ( essee küsimus ) Pelk edastamine: teenuse osutaja edastab teenuse sidevõrgu kaudu saajale o vahendaja tegevus passiivne o edastatakse vaid kolmandatele isikutele võrgu kaudu andmeid
jagunemisel kaduda, sest neil puudub orientatsioonivõime. Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid 4 tüüpi: deletsioonid e. kaod deletsiooni puhul kaotab kromosoom osa kromatiinainest, st. osa geene. Olenevalt asukohast jaotatakse deletsioon terminaalseks (otskadu) ja interstitsiaalseks (sisekadu). Esimese puhul katkeb kromosoom ühest kohast, teise korral aga kahest, kusjuures pärast kromosoomi vahemise osa eemaldumist ühinevad murdunud otsad uuesti. Tavaliselt uuritakse deletsioone hiidkromosoomidel. duplikatsioonid e. kahekordistumised duplikatsioonideks nim. mõne kromosoomiosa mitmekordistumist, mis tekib ühe homoloogse kromosoomi fragmendi liitumisel teise kromosoomiga. Duplikatsioonid esinevad looduses sagedamini kui deletsioonid ja nad on harva letaalsed. Duplikatsioonide kaudu on võimalik uurida geenide kvantitatiivset toimet
selgesti määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse), informeeritud/teadlik, nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik, vaikimist või tegevusetut nõusolekut ei loeta. 42. Miks võib andmekaitse tagamin e osutada keeruliseks (5)? 43. Mis eristab pilvandmetöötlust muust ( nö tavalisest ) andmetöötlusest (mis rollis on kasutaja, mis on ee lised ja ohud) ? ( essee küsimus ) 44. Mis on internetipiraatlus? 45. Nimeta interneti - teenuse vahemise liigid (3) ning võrdle neid omavahel. ( essee küsimus ) 46. Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (essee küsimus) 47. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte ( osaline vastus ftp://ftp
kräunumine"). Selle sündroomiga kaasnevad tõsised nii vaimsed kui ka füüsilised puuded ning haigete häälitsemine meenutab kassi kräunumist. Deletsiooni puhul kaotab kromosoom osa kromatiinainest, st osa geene. Olenevalt asukohast jaotatakse deletsioon terminaalseks (otskadu) ja interstitsiaalseks (sisekadu). Esimese puhul katkeb kromosoom ühest kohast, teise korral aga kahest, kusjuures pärast kromosoomi vahemise osa eemaldumist ühinevad murdunud otsad uuesti. Tavaliselt uuritakse deletsioone hiidkromosoomidel. 51.MOBIILSED GEENID Geenid pole jäigalt fikseeritud kromosoomi teatud lookustesse. Mobiilsed geenid on DNA lõigud mida kutsutakse kontrollivateks elementideks, kassettideks hüppavateks geenideks, mobiilseteks geenideks transposoomideks. Need nn. ülekantavad geneetilised elemendid hõlmavad mitmeid erinevaid struktuure ja neil on võime liikuda
mutatsioonid nelja tüüpi: - deletsioonid e kaod; - duplikatsioonid e kahekordistumised; - inversioonid e ümberpöördumised; - translokatsioonid e ümberpaiknemised. Deletsiooni puhul kaotab kromosoom osa kromatiinainest, st osa geene. Olenevalt asukohast jaotatakse deletsioon terminaalseks (otskadu) ja interstitsiaalseks (sisekadu). Esimese puhul katkeb kromosoom ühest kohast, teise korral aga kahest, kusjuures pärast kromosoomi vahemise osa eemaldumist ühinevad murdunud otsad uuesti. Tavaliselt uuritakse deletsioone hiidkromosoomidel. 24 Duplikatsioonideks nimetatakse mõne kromosoomiosa mitmekordistumist, mis tekib ühe homoloogse kromosoomi fragmendi liitumisel teise kromosoomiga. Duplikatsioonid esinevad looduses sagedamini kui deletsioonid ja nad on harva letaalsed. Duplikatsioonide kaudu on võimalik uurida geenide kvantitatiivset toimet - nende arvu
annaabi.ee 
