10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 SISUKORD 1. Hispaania 2. Kliima Hispaanias 3. Niiske atlantiline 4. Vahemereline 5. Sisekliima 6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega Lõunaosa kliima sarnaneb PõhjaAafrika kliimaga ja põhjaja looderannik sarnaneb KeskEuroopaga Kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline, vahemereline ja sisekliima Mitmekesise kliima Hispaanias põhjustavad: mäestikud, meri ja mandrid
Majandus Kliima Religioon Asukoht Linnad Loodus Inimtegevus Riigisümbolid Kasutatud allikad Hispaaniast üldiselt Kuningriik Pealinn on Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel on hispaania keel Rahvaarv 46 120 000 (2011) Kasutatakse eurot Majandus Hispaanias on majanduslangus kestnud juba poolteist aastat Eelmise aastaga võrreldes on Hispaania majandus langenud 2% Majanduslangus on tingitud oluliselt vähenenud sisetarbimisest Põllumajandus, tööstus, teenindus Kliima Hispaania on Vahemeremaa Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhjas on keskmine temperatuur jaanuaris 810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste abielu Asukoht Hispaania naaberriigid on Andorra, Prantsusmaa, Portugal ja Maroko Hispaania asub Lääne Euroopas Linnad
Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri Andorraga, Prantsusmaaga, Gibraltariga, Portugaliga ja Maroko osa. Loodus Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Hispaania on niiske merelise kliimaga põhja- ja looderannik on metsarohke. Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed ja Kantaraabia mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim tipp on Mulhacén 3478m. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane.
kliimaga vahemereline kuivalembene põõsastik. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule nii riigi põhjaosas, kui ka teistes riigi osades. Kliima ja agrokliima iseloomustus: Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Lõunaosal on palju ühist Lõuna-Aafrika loodusega, muust osast erinev niiske merelise kliima ja metsarohke põhja-ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja-ja keskosas jaanuaris 8-10 kraadi, augustis 18-24. Lõunas vastavalt 10-12 kraadi ja suvel 24-26 kraadi. Sademete hulk on 350-500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks
loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid
B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas. Vegetatsiooniperiood, algab siis, kui sooja on +5 kraadi. Kuna aasta ringselt on Hispaanias
poolsaarega ja kagus Kuubaga. Kagus on ta ühendatud Kariibi merega Yucatáni väina kaudu, idas Atlandi ookeaniga Florida väina kaudu. Lahe pindala on 1 550 000 km². Suurim sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Looded on nõrgad, seejuures valdavalt ööpäevased. Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Võrreldes teiste Ameerika vahemeremaa sulglohkaga Mehhiko lahel on õige struktuur ilma suurte veealune uure või selga. (pilt.1 sügavused) 2.MEREPÕHJA GEOLOOGILINE EHITUS Mehhiko lahes, välja arvatud need piirkonad kus on tohutud kogunud nafta tagavarad, on tehtud väga vähe süstemaatilist geofüüsikalist uuringuid. Mehhiko lahe merefüüsikaline geoloogiline põhja ehitus on vähe uuritud. On tehtud ainult seismoloogilised, gravimeetrilised, geoakõla ja
on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. Asend. Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri 63,7 km Andorraga, 623 km Prantsusmaaga, 1,2 km Gibraltariga, 1,214 km Portugaliga, 6,3 km Marokoga (Ceutea) ja 9,6 km Maroko teise osaga (Melilla). 4 Loodus. Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Lõuna osal on palju ühist Põhja-Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Maapinna keskmiselt kõrguselt on Hispaania Euroopas Sveitsi järel teisel kohal. Hispaania põhiosa on Meseta kiltmaa koos seda läbivate ja äärestavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed (3404 m) ja
kondanlik partei. 1982. aastal on asustatud ka Demokraatlik ja Sotsiaalne Tsentrum, mille maailmavaade on tsentristlik partei. 1879. aastal asustatud Sotsiaalne Töölispartei, mille maailmavaade on reformistlik tööpartei. 1920 ja 1984. aastatel asustatud Kommunistlik partei, mille maailmavaade on kommunistlik partei. 9 3.Loodus Hispaania on valdavalt tüüpiline vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Põhjas ja keskosas on kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks.
1000 aastat eKr Gruusia tsivilisatsiooni ja saavutas oma renessanssi ja kuldajastu 12-13 sajandil. Gruusia ajalugu on mõjutanud mitmed invasioonid ja vallutamised erinevate impeeriumite poolt (Rooma, Pärsia, Ottomani ja Venemaa). Kuninganna Tamari valitsusaeg oli Gruusia tipphetk (1194-1204). Löödi tagasi Türkalste invasioon ning hõivati Lõuna Armeenia, ajutine bütsantsi langus 1204 tegi Gruusiast Ida Vahemeremaa võimsama kristliku riigi. Samal aastal vallutati osad Türgi tähtsamad linnad (Bütsantsi osad) ning 1210 võeti enda kontrolli alla põhja Pärsia. See oli ka kogu Gruusia ajaloo suurima territoriaalne saavutus. Varajast 12- ndat sajandit kuni 13 sajandini võib pidada Gruusia suurhetkeks mitte ainult poliitiliste ja militaarsete saavutuste poolest, vaid hoogustusid ka kultuur, arhitektuur, kirjandus, filosoofia ja teadused. 1220 astusid Gruusia-Armeenia väed vastu mongolite invasioonile
kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega.
koostööarengust EL-iga. Jordaania ja EL-i suhted Viimati Jordaania Hašimiidi Kuningriigis läbi viidud rahvaloenduse kohaselt elas kuningas Abt Allah II juhitavas riigis 8117564 elanikku. Jordaania on EL-i oluliseks partneriks, kellel on Lähis-Idas mõõdukas ja stabiliseeriv roll, kuna Jordaania aitab tugevalt kaasa Iisraeli-Palestiina rahuprotsessile ning tugevndab nende maade vahelist poliitilist ja majanduslikku dialoogi. Jordaania oli pärast Marokot teine Vahemeremaa, kes sai partnerluses EL-iga niinimetatud edasijõudnud riigi staatuse. Jordaania Parlamendi ja Europarlamendi vahel on peetud 6 parlamentidevahelist kohtumist, viimane neist toimus Ammanis 2012. aastal. Europarlament osales ka Jordaanias 2013. aastal valimisvaatlusmissioonil. Süüria ja EL-i suhted Viimati 2009. aastal Süürias läbi viidud rahvaloenduse andmeil elas selles riigis 22500000 elanikku. Ent tänaseks on Süürias aastaid kestnud
annaabi.ee 
