mähisest, millest üks on püsiasendis (liikumatu), teine aga pöördub koos osutiga. Kui mähiseid läbib vool, püüab liikuv mähis pöörduda teljel nii, et voolu poolt tekitatud magnetväli oleks paralleelne liikumatu mähise magnetväljaga. Vastupöördemomendi tekitamiseks on mõõteriistal kaks spiraalvedru. Elektrodünaamiliste mõõteriistade põhieelised on: • sobivus mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates, • suur täpsus, • pikaajaline näitude stabiilsus. Elektrodünaamiliste mõõteriistade põhipuudused on: • madal tundlikkus, • väike pöördemoment, • kõrge tundlikkus väliste magnetväljade suhtes. Ferrodünaamilised mõõteriistad. Selliste mõõteriistade elektrodünaamilise mehhanismi liikumatu mähis on keritud pehmest magnetmaterjalist magnetsüdamikule. Selle tõttu saavutatakse õhupilus tunduvalt suurem magnetvoo tihedus ja vastavalt ka suurem pöördemoment.
reluktansi. Magnetomotoorne jõud on määratud voolu ja keerdude arvu korrutisega. B*l*i määrab juhtmele mõjuva jõu B-magnetvootihedus l-juhtme pikkus i-juhet läbiv vool. Elektrimasinat kasutatakse magnetmaterjalide küllastuspiirkonnas, siis on magnetvootih 1...2 Wb/m2; magnetomotoorse jõu suurendamine suurendab märkimisväärselt magnetvoogu. Magnetiliselt kõvad materjalid omavad suurt koertsiivjõudu; ei ole kasutatavad vahelduvvooluahelates. Magnetiline takistus ehk reluktants väheneb magnetahela pikkuse vähenemisel; magnetahela ristlõike suurenedes. Faraday seaduse kohaselt on juhtmekeerus induktiivne pinge proportsionaalne magnetvoo muutumiskiirusega. Aheldusvoog on määratud magnetvoo ja pooli keerdude arvu korrutisega. Magnetiliselt pehmed materjalid omavad väikest hüstereesisilmuse pindala; omavad väikest jääkmagnetvoogu. Magnetvälja salvestatud energia läheb elektriahelasse tagasi kui vool kahaneb; tekkiva
väheneb ja ta hakkab mõlemas suunas voolu juhtima. Elektriahelates kasutatakse dinistorit lülitina. • Sümistor - ehk triiak on türistoride perekonda kuuluv viiekihilise ehitusega elektroonikakomponent. Erinevalt türistorist on sümistor sümmeetriline, ehk seda saab tüürimpulsiga sisse lülitada nii päri- kui vastusuunas pingestatult, mis võimaldab seda kasutada ka vahelduvvoolu elektriahelates. Sümistori kasutatakse vahelduvvooluahelates reguleeritava lülitina. Laialdaselt kasutatakse valgustites, liikumisandurites ja elektrimootorite juhtimiseks.
I= √2 raadionupuga. Resonantsi tõttu tugevnevad need võnkumised, mida soovitakse. Soovitud signaal läheb 8.Kuidas arvutatakse vahelduvvoolu võimsust, mis on detektorisse, kus toimub helisageduse eraldamine võimsustegur? kandesagedusest. P= IUcos φ Võimsustegur (cos φ) on 14.Kuidas levivad erineva lainepikkusega vahelduvvooluahelates aktiivvõimsuse suhe raadiolained maa atmosfääris? näivvõimsusesse. See on ühikuta suurus, mille Atmosfääri ülakihtides, Maa pinnast 100-300km väärtus võib olla vahemikus 0...1. kõrgusel paiknevad ioniseeritud gaasi kihid mõjutavad raadiolainete levikut eriti tugevasti. Neid Ct kihte nim. ionosfäärideks. lühiajaliste impulsidega. R= C-valguskiirus,
soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid
peab teda jahutama. Jahutusvahendite järgi loetakse trafod · õhkjahutusega trafodeks; · õlijahutusega trafodeks. Õlijahutuse puhul asetatakse kogu trafo trafoõliga täidetud anumasse. Kasutamise otstarbe järgi liigitatakse trafod · võimsustrafodeks (jõutrafodeks), mida kasutatakse elektrienergia ülekandmisel ja jaotamisel; · eriotstarbelisteks trafodeks keevitus-, alaldustrafod jm; · mõõtetrafodeks, mida kasutatakse vahelduvvooluahelates koos mõõteriistadega pinge või voolu mõõtmiseks; · väiketrafodeks, mida kasutatakse elektroonika-, automaatika-, raadiotehnikaseadmetes mitmesuguseks otstarbeks. Nende võimsus on väike, kuni mõnisada voltamprit. Sõltuvalt mähiste südamikule asetamise viisist liigitatakse trafosid: · südamiktüüpi trafod, kus mähis ümbritseb südamiku sambaid; · manteltüüpi trafod, kus mähis on osaliselt ümbritsetud terasüdamikust.
Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang ja võimsuskaod temas oleks väiksed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetirga šunt, mis juhib osa mõõdetavat voolu riistast mööda. Šnut vähendab ka mõõteriista takistust. Vahelduvvooluahelates laiendatakse mõõteulatust spetsiaalsete voolutrafodega, mis on mõeldud töötamiseks lühirežiimil. 29. Elektromagnetilised mõõteriistad. Pinge mõõtmine Elektromagnetiliste mõõteriistade mõõtemehhanism koosneb paigalseivast poolist mõõdetava vooluga, mis tekitab magnetvälja. Viimase mõjul magneetub eksentrliselt teljele kinnitatud pehmest terasest ankur ning tõmbub pooli sisse, pöörates telge koos osutiga. Vedru tekitab vastumomendi. Voolu suuna muutumisel
temperatuuri muutumisel 1 K võrra. (TKC) R 100% % R T 0 C kus R on T-st tingitud R muutus; T temperatuuri muutus. 15 Värvikoodid Resistor Color Code Guide 16 Kondensaator on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on mahtuvus. elektrienergia salvestamiseks, vahelduvvooluahelates reaktiivtakistitena reaktiivvõimsusallikatena, filtrite ja võnkeringide koostisosadena Kondensaatorid jagunevad püsi- ja muutkondensaatoreiks. Püsikondensaatoreid liigitakse dielektriku järgi: paber-, plast-, keraamika-, vilk-, klaas- ja elektrolüütkondensaatoreiks. Muutkondensaatoreist eristatakse häälestuskondensaatoreid (võnkeringide häälestamiseks vastuvõetava raadiosaatja sagedusele) ja seadekondensaatoreid (esmahäälestuseks)
Ampermeetrid, sundid, voolutrafod. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang = I ja võimsuskadu = temas oleks väikesed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetriga sunt, mis juhib osa mõõdetavad voolu riistast mööda. ,ning sundi takistus Ampermeetrite mõõteulatust laiendatakse vahelduvvooluahelates spetsiaalsete voolutrafodega. Voolur on pöördvõrdelised mähiste keerdude arvudega Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga. Voltmeetri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti . , millest eeltakistus 23.Number mõõtevahendid Mõõtevahend on mõõtmistel kasutatav teatud kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend
kus E = k1 on elektromotoorjõud, mis indutseerub nurkkiirusega pöörleva rootori toimel mähises EM. Valemites arvestame rootoriahela kogu takistusega R ja proportsionaalsusteguriga k1. Elektromotoorjõudu E saab lugeda kaduvväikseks, kuna nurkkiirus on väike ja samaaegselt ahela takistus R võib olla küllalt suur. Sellisel juhul taandub valem (2.255) lihtsamale kujule: R I U r = . (2.256) Elektrimootori pöördemoment Lihtsa konstruktsiooni ja suhtelise odavuse tõttu kasutati vahelduvvooluahelates kõige sagedamini energiamõõtmiseks induktsioonarvesteid. Nende tööpõhimõtet on kirjeldatud eelpool (vt lk 95). Joonisel 2.101 on esitatud sellise arvesti lihtsustatud skeem. Induktsioonarvestite konstruktsioonid on väga erisugused [23, 42, 45, 48] ja sõltuvad seadmete kasutusalast. Kodutarbijatel kasutatakse elektrienergia arvestamiseks ühe- või kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad olla varustatud kahe kettapöörete loenduriga eri tariifiga energia arvestamiseks
seejuures kuumenemise ja pingekao jäämise lubatavatesse piiridesse. Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid. TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID Tööjuht elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline Ühefaasiline kolmejuhiline Kolmejuhiline Kahefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline neljajuhiline Kolmefaasiline viiejuhiline Märkus
rakendatakse elektriline impulss. Nagu transistori puhulgi, peab türistori avanemiseks olema anoodile rakendatud pinge kõrgem kui katoodile. Türistor erineb transistorist selle poolest, et türistor ei sulge, kui juhtsignaal ära kaob. Türistor sulgeb alles siis, kui elektriline pinge katoodil on kõrgem kui anoodil. Mõningaid türistore on võimalik välja lülitada ka negatiivse elektrilise impulssiga. Türistore kasutatakse eelkõige vahelduvvooluahelates pinge reguleerimiseks. 23 A G C Joonis 3.13. Türistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8] 24 4. ELEKTRIMOOTORID 4.1. Elektrimootorite ehitus Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat
Pinge piirikahel väldib liigpingeimpulsse ja piirab pinge kasvukiirust sU pooljuhtseadise avanemisel, nagu on näidatud joonisel 2.12. Kui transistori sulgemisel kaob baasi vool, siis samal ajal juhitakse kollektori vool kondensaatorisse. Seetõttu väheneb kollektori vool ja kasvab pinge kollektori emitteri vahel, vältides samaaegselt liigpinge-ning liigvooluimpulsside teket. Kuna transistoridel puudub blokeerimisvõime (vastupinge talumisvõime), siis vahelduvvooluahelates sillatakse need dioodidega. Joonisel 2.13 on kujutatud induktiivsusega rööpselt ühendatud piirikahel. Selle liigpingeimpulsside energia suunatakse kondensaatorisse ning ahel piirab pinge kasvamise kiirust sU transistoril. 80 a. b. c. d. e. Joonis 2.12
annaabi.ee 
