Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vahelduvvoolu-asünkroonmootor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1400, 1482, libistus, arvutustulemused, elektrotehnika, asünkroonmootor, algandmed, katseandmed, const, võimsustegur, 1075, 1084, 0085, 1041, 0021, graafikud, mehaanilineKatseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n,p/min c c c c 1 1,97 100 4 400 390 1496 0 2 2,16 100 4 400 670 1482 22 3 2,35 100 4 400 897 1472 40 4 2,51 100 4 400 1100 1466 55 5 2,58 100 4 400 1110 1464 65
Üliõpilane KAKB-61 Töö tehtud Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7
1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg. sek 60 rootorvoolu sagedus f2n 0,05 Sn=
P= = = 3936 p 85 W. (1 + ) - (1 + 0,7) - 0,7 n 95 Kuna Pn>P, st 4000>3936, siis valitud mootor sobib ja ei kuumene üle ka 50 ºC keskkonnatemperatuuri juures. Ülesanne 6.11 Valida mootor püsivkoormusega kestvas talituses, S1 töötavale lintkonveierile. Ajamimootoriks valida asünkroonmootor, millelt käitatakse konveieri veotrummel reduktori vahendusel, ülekandearv i = 7,8, kasutegur r = 0,96. Koormatud lindi korral on konveieri takistus Ft = 360 N, lindi kiirus vt = 3,25 m/s. Veotrumli läbimõõt Dtr = 675 mm. Töömasina takistusmoment Ft Dtr 360 0,675 Mt = = = 121,5 Nm. 2 2 Taandame töömasina takistusmomendi elektrimootori võllile Mt 121,5
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
lähenddiagrammi (Sele 2.11), kus piirolukorda iseloomustab joon BCD. Konkreetset pingetsüklit iseloomustav punkt A (m; a) peab asuma halli ala sees. Kui punkt A paikneb hallist alast väljaspool, ei ole materjali väsimustugevus selle pingetsükli puhul piisav. Pinge log Kahjustuskõver log 0,8Rm A mN = const -1 log -1 NA1 NA2 N0 Tsüklite arv purunemiseni N log N0 log N – ohutu ala; N0 – pingetsüklite baasarv; m = tan Sele 2.10. Väsimuskõverad. amplituudpinge a
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast
Üliõpilane: Õpperühm: YASB41 Töö nr. 3 FK laboratoorne töö nr.3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine 0 1000 1200 1400 1600 1800 2000 Aeg, s m=T/Kk m=5,29/1,86=2,844mol/kg M=x*1000/2,844*9x M=39,1 g/mol odil ning lahuse külmumistemperatuure. erimentaalselt saadud väärtus on sellest et kasutatud lahuse kontsentratsioon Tehnikaülikool duse instituut kalise keemia õppetool Teostatud: 02.05.2012 oopiline määramine
VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs 101 4 Hoonepiirete õhupidavus 106 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 107 4.2 Õhupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111
annaabi.ee 
