nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Ühe rea nimiväärtusega kondensaatoreid võidakse toota mitme tolerantsiga. Kuni 10 pF kondensaatorite tolerants antakse absoluutväärtustes ±0,1; 0,25; 0,5; 1 ja 2 pF. Elektrolüütkondensaatorite tolerants võib olla -20 ... +100%. Nimipinge on suurim alalispinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatorite parameetrite tähistussüsteemis võib olla eri valmistajatel erinevusi. Eksimuste vältimiseks on otstarbekas kontrollida alati tähistussüsteemi tootevfirma kataloogist
muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Nimipinge on suurim alalisvoolu pinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. 10.Kondensaatori laeng, kondensaatori laadimine. Kondensaatori energia. Kondensaatori laadimine Laadimiseks ühendatakse kondensaator vooluringi koos vooluallikaga
Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Nimipinge on suurim alalisvoolu pinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatori laadimine Laadimiseks ühendatakse kondensaator vooluringi koos vooluallikaga. Vooluallika poolt tekitatud elektriväli paneb vooluringid elektronid liikuma
signaali muutuste piirkond tunnusjooned lineaarsemasse osasse ja moonutused vähenevad. 2.3 Mitmeastmelised võimendid Väga sageli ei piisa signaali võimendamiseks ühest võimendus astmest ja võimendi tuleb kujundada mitmeastmelisena nii, et esimese astme signaal antakse teise astme sisendisse, teise astme väljund signaal kolmanda astme sisendisse jne. Signaali edastamisel ühest astmest teise kasutatakse sidestus elemente mille ülesandeks on juhtida ühest astmest teise vahelduvpingeline signaal kuid mitte lasta edasi alalispinget mis mõjutab astme tööpunkti. Enamlevinud sidestus ahelaks on RC-ahel, mis koosneb kondensaatorist ja takistusest. Joonis 2.3.1 Kondensaatoriks on astmete vahele ühendav sidestuskondensaator, takistusena toimib aga järgneva astme sisendtakistus Joonis 2.3.2 Nimetatud RC-ahel on võimendi madalsageduse moonutuste põhjustajaks sest kondensaatori takistus on seda suurem mida madalam on sagedus
palju väiksem ja on oht, et tekib kriitiline tagasiside, ning võimendi läheb võnkuma. Toodust nähtub, et positiivse tagasiside oht tekib siis kui meil on ühisest toiteallikast toidetakse 3 või enam astet. Parasiitse tagasiside likvideerimiseks ühendatakse teisest astmest ettepoole minevasse toitesse niinimetatud lahtisidestusfilter (joon.1.47). Olulisemaks elemendiks selles filtris on kondensaator Cf, mis juhib tagasisidesignaali maha. See tähendab, vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse. Sellele aitab kaasa ka kondensaatoriga järjestikku olev takistus, sest kui meil on RC järjestiklülitus, kus mahtuvustakistus vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel Rf . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest
väljundisse. RC-filtri korral tekitatakse kondensaatori abil vahelduvkomponendile takistusel võimalikult suur pingelang ja see on seda suurem, mida väiksem on filtri mahtuvustakistus see tähendab, mida suurem on filtri kondensaatori mahtuvus. Alaliskomponendi kadu, aga sõltub filtritakistuse ja koormustakistuse suhtest. LC-filtri korral on filtritakistuse asemel induktiivpooli induktiivtakistus X L temal tekkiv vahelduvpingeline pingelang sõltub teda läbivast voolust seega filtri kondensaatori mahtuvusest kui ka induktiivpooli induktiivsusest. Peale selle sõltub induktiivpooli induktiivtakistus ka pulsatsiooni sagedusest ja seetõttu toimib LC-filter seda paremini, mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus. Pulsatsioonisagedus on poolperioodalaldil 50Hz täisperioodalaldil 100Hz. 2.5 Pinget kordistavad alaldid Kõrgemaid alaldatud pingeid on võimalik saada kahel viisil: 1
on seal signaal tagasisidesignaaliga võrreldes palju väiksem ja on oht, et tekib kriitiline tagasiside, ning võimendi läheb võnkuma. Toodust nähtub, et positiivse tagasiside oht tekib siis kui ühisest toiteallikast toidetakse 3 või enam astet. Parasiitse tagasiside likvideerimiseks ühendatakse teisest astmest ettepoole minevasse toitesse lahtisidestusfilter (joon.6.22). Olulisimaks elemendiks selles filtris on kondensaator Cf, mis juhib tagasisidesignaali n.ö. maha. See tähendab, et vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse kondensaatori poolt, millele aitab kaasa kondensaatoriga järjestikku olev takistus, moodustades koos kondensaatoriga RC-madalpääsfiltri. Joonis 6.22. Toiteahela lahtisidestusfilter [4]. Teiseks, ent kulukamaks võimaluseks tagasisidet vältida on kasutada lõppastme jaoks eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika lülitustes. Sealseks
väheneb kollektori ja emiteri vaheline pinge, ning võime vältida teise astme küllastumist. Kahjuks kaasneb ka kõrgema tööpunktiga ka kõrgem voolu tarve. Küllalt levinud on otsese sidestusdioodide kasutamine. Dioodide kastamine otseses sidestuses põhineb dioodi tunnusjoone kujul, millest tulenevalt on dioodi alalispingeline pingelang 0,7 kuni 1V, vahelduvpingeline aga mitte rohkem kui 0,1V. Kasutades kahte dioodi (võib ka rohkem) vähendame nende abil eelmise astme kollektorilt tulevat pinget kuni 2V ja sellest võib piisata teise astme küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5. Lõppvõimendid
nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Ühe rea nimiväärtusega kondensaatoreid võidakse toota mitme tolerantsiga. Kuni 10 pF kondensaatorite tolerants antakse absoluutväärtustes ±0,1; 0,25; 0,5; 1 ja 2 pF. Elektrolüütkondensaatorite tolerants võib olla -20 ... +100%. Nimipinge on suurim alalispinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatorite parameetrite tähistussüsteemis võib olla eri valmistajatel erinevusi. Eksimuste vältimiseks on otstarbekas kontrollida alati tähistussüsteemi tootevfirma
Toodust nähtub, et positiivse tagasiside oht tekib siis kui meil on ühisest toiteallikast toidetakse 3 või enam astet. Parasiitse tagasiside likvideerimiseks ühendatakse teisest astmest ettepoole minevasse toitesse niinimetatud lahtisidestus-filter (joon.7.28). Olulisemaks elemendiks selles filtris on kondensaator C , mis juhib tagasisidesignaali f maha. See tähendab, vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse. Sellele aitab kaasa ka kondensaatoriga järjestikku olev takistus, sest kui meil on RC järjestiklülitus, kus mahtuvustakistus vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel R . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete f 103 toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang
oht, et tekib kriitiline tagasiside, ning võimendi läheb võnkuma. Toodust nähtub, et positiivse tagasiside oht tekib siis kui meil on ühisest toiteallikast toidetakse 3 või enam astet. Parasiitse tagasiside likvideerimiseks ühendatakse teisest astmest ettepoole minevasse toitesse niinimetatud lahtisidestus-filter (joon.7.28). Olulisemaks elemendiks selles filtris on kondensaator Cf, mis juhib tagasisidesignaali maha. See tähendab, vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse. Sellele aitab kaasa ka kondensaatoriga järjestikku olev takistus, sest kui meil on RC järjestiklülitus, kus mahtuvustakistus vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel Rf . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest
annaabi.ee 
