*130+50+130 64 64 65 20 10 Tellistest vaheseinte helipidavus Segatarind, Rw Seinte sidumine, + heli levik naaber- naaber- kui kividega ei seota: tarindite kaudu iga kolmas kivirida 55dB 21 Tellistest vaheseinte helipidavus Seinad eraldada vahelaest: põrandast ja laeplaadist elastse vahetäitega ja mastisiga. 22 11 Tellistest vaheseinte tulepüsivus Massiivsein ja kihiline sein Tulepüsivus, minutit Seina paksus, mm Kande- Mitte- sein kandesein 85 EI 60
). Monteerijate ohutuid töömeetodeid suurelemenride paigaldamisel Suurpaneelide, plokkide, sammaste, talade, vermide, trepimarsside, vaheseinte jm ladustamist Troppimisviisid Iseseisvale tööle kõrgmaontaazil lubatakse töölisi kellel on vastav kategooria, vanus vähemalt 18 ja kes on arstlikult läbivaadatud ja kellel on kõrgmontaazi Kõrgmontaaziks loetakse töid mida tehakse enam kui 5 meetri kõrgusel maapinnast, vahelaest või töölaudisest. Seejuures on kukkumise vältimiseks põhiliseks abinõuks kaitsevöö, ilma milleta kõrgmontaazil töötada ei tohi. Kohustulik on kaitsekiiver. Elemendid ja konstruktsioonid tuleb troppida nii, et nad antaks paigalduskohale võmalikult õiges asendis. Kõik signaalid annab vaid üks isik. Signaali Stopp võib anda iga töötaja kes märkab ohtu! Inimeste viibimine monteeritavas korruses, üks korrus madalamas samas haardealas on keelatud. Lubamatu on konstruksioonide
tagatud kohtkindla redeliga. 11 Loeng 4 Suitsutõrje Suitsuluukide kogupindala oleneb tuleohutusklassist. Väikesed suitsulõõrid: Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii, kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 kraadi C. Üldjuhul piisab sellest, kui need paigutada vähemalt 100mm kaugusele korstna välispinnast. Vahelaest või katusest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigutada 100mm paksune kivivill, betoonkrae vms. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Tuleohutuse nõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks 0,8m katuse pinnast kõrgemale. Metallist suitsukorstna sisekest happekindel 1-4 mm paksune roostevaba teras või 4 mm paksune must teras või malm. Isoleerimiseks spetsiaalne tulekindel vill
rullmaterjal. Lisaks on olemas veel ka sammumüra vähendamiseks mitmeid matte, mis põhinevad kummil või kummi, polümeeride ja vahu segul. Neid paigaldatakse põrandakatte alla. Neist on kasu sel juhul, kui betoonpaneel takistab piisavalt õhumüra levikut, sest need plaadid on enamasti 5–10 mm paksused ega suurenda märkimisväärselt õhumüra isolatsiooni. Põrand eraldada vahelaest pehme poorse materjaliga. Puittalade peale pehme materjal. Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi
vahelaetalade alla. valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Toodud monoliitne lihttaladega ribilagi koosneb alumistest ribidest (kandeavaga 8,5 m) ja plaadist (paksusega 120 mm), millele on tehtud pööninguvahelae soojustus (Estonia teatrihoones) 1. Mineraalvilliplatidest soojustusega 2. Puistevillsoojustusega 3. Puistevillsoojustuse ja põrandaga 82. Mille poolest konstruktiivselt erinevad korruste vahelaed pööningu ja keldri vahelaest? Vahelagede ülesandeks on vastu võtta koormused inimestest ,mööblist,seadmest jne.Kuid aga pööningu ja keldri koormused on erinevad siit järeldub ,et nende vahelaed on konsturktiivselt ka erinevad. pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; Erineva temperatuuriga ruumide vahelised laed peavad olema vajaliku soojapidavusega;kelrdilagede ja pööningu lagede soojapidavus peab vastma normidele 83
Lisaks on olemas veel ka sammumüra vähendamiseks mitmeid matte, mis põhinevad kummil või kummi, polümeeride ja vahu segul. Neid paigaldatakse põrandakatte alla. Neist on kasu sel juhul, kui betoonpaneel takistab piisavalt õhumüra levikut, sest need plaadid on enamasti 510 mm paksused ega suurenda märkimisväärselt õhumüra isolatsiooni. Põrand eraldada vahelaest pehme poorse materjaliga. Puittalade peale pehme materjal. Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab
müürikivides mida võib lubada ilma arvutuseta 1. Uurete ja taanete max sügavus peab sisaldama ladumise ajal kivides oleva Seina Uurded ja taanded Uurded ja taanded uurete sügavuse. paksus on tehtud pärast tehakse müüri 2. Vertikaaluuretel, mis ei ulatu rohkem (mm) seina ladumist(mm) ladumise ajal (mm) kui korruse kõrguse ulatuses max max max min järele vahelaest kõrgemale, võib olla sügavus sügav. laius laius jääv seina kuni 80 mm ja laius kuni 120 mm, kui paksus seina paksus on 225 mm või rohkem. <115 30 100 300 70 3. Horisont.vahekaugus kõrvutiste 116-175 30 125 300 90 uurete vahel või uurde ja taande või ava 176-225 30 150 300 140 vahel ei või olla väiksem kui 225 mm
Selle sodi pidev koristamine kulutab elanike aega ja on ebamugav. Probleem oli paljudes elamutes lahendatud 31 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I punnlaudadest topeltlae või vineeriga. Kasulikum oleks selline soojustus asendada või lisada soojustuse alla õhutõke. Paariselamus olid korstna läbiviigud pööningu vahelaest halvasti tihendatud, millega kaasnevad suured soojuskaod korstna ümbert. Lisaks tekitavad ebatihedalt või valesti tihendatud korstnaümbrused tuleohutusega seotud probleeme (vt. peatükk 2.8). 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused Ehituse ajal paigaldatud akendel ja ustel on nii sooja- kui ka õhupidavus väike. Vanades elamutes leidub kõige enam kuue ruudu ja kahe klaasiga kahepoolseid puitaknaid (Joonis 2.30).