12.Rakkude domineerimine rakuvaheaine üle on isel: a) epiteelkoele 13.Sidekoe ülesanded on: Kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse 14.Mis on erütropoees ja kus see toimub? Punaste vereliblede moodustumine. Toimub punases luuüdis. 15.Monotsüütide ülesanne: Eriti tõhusad fagotsüteerijad. Kapillaaride seinte kudedes makrofaagideks. 16.Fibroosne kõhrkude moodustab: liigeskettad, meniskid, lülide vahekettad 17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon
Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi rakke moodustama. 4. Luude ehitus, tema osade ülesanded Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges. 1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges) 3)Silinderliiges- pööravad liigutused (2 ülemist kaelalüli) Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja
Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), Segaluud (lülisambalüli). (extra pneumaatilised luud(koljus)). 95.Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99
aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja
Põhus on suur C:N suhe, see võib põhjustada saagi langust. huumusesisaldus ning ka vihmausside arvukus, paraneb mulla Kettad paiknevad ühisel võllil jäigalt. Lämmastiku asemel võib anda ka virtsa või külvata sinna veeläbilaskvus. Tõuseb aga umbrohtumus , seega vajalik Rihvelketasrull. Kettad malmist või terasest, vahekettad liblikõielised nt mesikas. Sissekünd 23-25 cm ?. uldhävitav umbrohutõrje. saavad liikuda ristsuunas. Erinevalt liigendatud ketastel Põhumajandus otsekülvil. Otsekülv Esiteks tööaja kokkuhoid ning vähem erinevad nimed (Crosskill, Cambridge jms. ). Tänu eenditele Kuna otsekülvil mulda ei harita , siis põhk jääb põllule,
Paljudel juhtudel valu aga kordub. Iseloomulik on, et esimestel atakkidel valutab ainult nimmeosa ning hiljem kiirgub valu jalga, st. tekib radikuliit. Kui radikuliit on kestnud 6-8 nädalat ja ravi pole andnud tulemusi, tuleb arvesse operatsioon, kus eemaldatakse närvijuurt komprimeerinud väljasopistunud lülivaheline ketas. Nimmevalu kirurgiliselt enamasti ei ravita. 5.3. Diski prolaps Lülisammas koosneb lülikehadest, mis omavahel liigestuvad. Lüliketaste vahel on pehmekoelised vahekettad ehk diskid. Vigastuse korral võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning sellega kaasnevat valu. 14 5.4. Selgroo jäigastumine Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised
blokeerivad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeerivate diferentsiaalide blokeerimisomadusi hinnatakse blokeerimisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemo. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7. Vedavad kettad, 8. Kaan, 9. Väljuva võlli hammasrattas, 10. Vedavate ketaste nukid, 11. Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeerivad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrsidurite abil blokeeriva koonus-diferentsiaali ehitusin peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid
Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe. Joonis 52:Blokeeruv diferentsiaal. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7. Vedavad kettad, 8. Kaan, 9. Väljuva võlli hammasrattas, 10. Vedavate ketaste nukid, 11. Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrdsidurite abil blokeeruva koonus-diferentsiaali ehitus on peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrdsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad
Kõhrerakke on vähem, kui hüaliinses ja nad paiknevad rohkem üksikult või moodustavad väiksemaid isogeenseid gruppe. * fibroosne kõhrkude – textus cartilagineus fibrosus - koosneb kollageensete I kiudude kimpudest ja nende vahel paiknevatest kondrotsüütidest. Kondrotsüüdid paiknevad peamiselt üksikult. Kõhr- ja sidekoe vaheline vorm. Kondrotsüütide tsütoplasma on tihti vakuoliseerunud. NT: liigeskettad, meniskid, selgroolülide vahekettad. 20. Luukude, iseloomustus. Osteon. Textus osseus. Tugikude, tagab organismi toese ja liikumise. Kõige tugevam kude organismis. Suhteliselt ühetüübilise ehitusega rakuvaene kude. Koosneb rakkudest ja rakuvaheainest. Intertsellulaarsubstants koosneb 70% ulatuses anorgaanilistest ühenditest – tingib luude tugevuse. Lisaks esineb ka kollageensed ja elastsed kiud. Luukude kõrgelt mineraliseerunud ja temas toimuvad pidevalt muutused – uuendatakse koostist, lammutatakse ja mood. uut kudet
Fibroosne kõhrkude Fibroosse kõhrkoe põhimassi moodustavad paralleelselt paiknevate kollageensete (kollageen tüüp I) kiudude kimbud Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes üksikult või moodustavad väikseid isogeenseid gruppe – tsütoplasma tihti vakuoliseeritud Fibroosne kõhrkude on üleminekuvorm tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vahel Inimese organismis on sellest moodustunud liigeskettad, liigesmeniskid, selgroolülide vahekettad e intervertebraaldiskid LUUKUDE, LUUKOE RAKUD Luukude kuulub tugikudede hulka ning tagab organismile toese – luudele kinnituvad lihased ja seeläbi on luud otseselt seotud ka organismi liikumisfunktsiooniga Nagu teisedki koed, koosnevad ka luukoed rakkudest ja rakkudevahelisest ainest Intertsellulaarsubstants koosneb kiududest ja ligi 70% anorgaanilisi ühendeid sisaldavast põhiainest – põhiaines
annaabi.ee 
