Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad
Kasvuhoonegaasid- on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. On kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel rahvuslikul kui ka kohalikel tasandil. Läänemeri e Balti meri. Pindala 373 000 km2. keskmine sügavus 50m sügavaim koht 459 m, asub rootsi ranniku lähedal Landsorti vagumuses. Lahed: botnia laht, soome laht, riia laht. Saared: hiiumaa, saaremaa, gotland, öland, bornholm. Väinad: suur belt, väike belt, kartegat, skagerrok, sund. Riimvesi- Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18. Riimveelised veekogud on liikide arvu poolest elustikuvaesed, sest riimveega kohastunud organisme on suhteliselt vähe. Jäätub -0.2...-0,4 , augusti temp 16-17. soome laht 2-3 , botnia laht 1-2, avamerel 5-6, taani väinades 8-12
Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on peamiselt rohkem kui 100 meetrit. Kõrgustikul on künklik pinnamood, mida moodustuvad jäätumiste setted 200 meetri paksusega. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus Otepää kõrgustikuga liitub Karula kõrgustik ja piirid seal on väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi Puskaru joonel. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org. Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi. Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad
Määratakse ära DNA nukleotiidse järjestusega, mis muudab DNA kaksikheeliksi struktuuri. Molekulaarseid kontakte ühe cis-trans seose piirides võib olla mitukümmend. Mõned peamised trans faktorite rühmad: · heeliks-pööre-heeliks (ingl helix turn helix) Esinevad dimeeridena, mõlemi dimeeri üks heeliks osaleb dimeeride vahelise sideme tekkes, teine heeliksite paar moodustab käärisarnase struktuuri, mille otsad paiknevad DNA kahes kõrvutiasetsevas suures vagumuses. Seda tüüpi trans faktoriks on näiteks repressor, mis takistab bakteriofaagide paljunemist bakterirakus. · leutsiini tõmblukk (ingl leucine zipper) Kahest dimeerist moodustub samuti käärisarnane struktuur mis seostub DNA sügava vagumusega. Dimeerid hoitakse koos hüdrofoobsete jõududega Leu jääkide vahel . · tsinksõrmed (ingl zinc fingers) DNA sügava vagumusega komplementaarne ruumiline struktuur mis tekib valguahela paindumisel tsingi ioonide ümber
3.2 Geograafiline ehitus See on looduslik järv, mille pindalaks on mõõdetud 1,64 km², pikkus 2 km, laius 1,16 km ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit (keskmine sügavus on 1,6m, sügavaim koht asub kirdekalda lähedal). Kaldajoone pikkuseks on 6,647 km . Valgala pindala 47,2km². See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks eraldus. Järv asub Põhja-Eesti rannikumadalikul Tiskre ja Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest, kuulub Lääne-Eesti vesikondac- Harju alamvesikonda,. Järve põhjas on 2–3 meetri paksune mudakiht. Järv on vaevalt 0,9 m merepinnast kõrgemal. 6 3.3 Geoloogiline ehitus 3.3.1 Aluspõhi Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130-150 m allpool merepinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on
ehitustöid juba 122425, ehitis valmis 1230. aastaiks[1]. Tartu piiskopilinnus, nagu enamik keskaegseid Euroopa linnuseid, koosnes kahest osast: piiskopi residentsina rajatud pealinnusest ning sõjaväge ja teenijaid majutavast eeslinnusest. Pealinnus asetses Toomemäe idaservas eestlaste muinaslinnuse koha peal, selle idatornis elas tõenäoliselt piiskop ise. Ülejäänud Toomemäest, kus olid toomkirik ja toomhärrade majad, eraldas seda mägedevahelises looduslikus vagumuses, sillaga vallikraav, mille kohal on 1760.1770. aastatel rajatud Püssirohukelder. Vana Anatoomikum See kuulub Tartu Ülikoolile. Ehitati arstiteaduskonna õppehooneks. See on klassitsistlik hoone. Ja see on ehitatud ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi aastatel 18031805. Hoone peakorrusel asus amfiteatrina ehitatud ringauditoorium. Auditooriumi seintel olid Karl August Senffi grisaille-maalingud. Anatoomikumi kompleksi kuulusid ka luukamber ja surnukuur
· Kuulub Euroopa suurimate järvede hulka · Peispi nõgu vabanes mandrijääst esmakordselt 13 300 a.t. , kuid oli ajutine. · Järve nõgu kvaternaarieelsest ajast, kvaternaari setteid vähe · Saari vähe; Eesti osas Piirissaar ja Salusaar; Pihkva jäves asuvad Talabski saared ning Kolpino saar · Keskmine sügavus on 7 m. Eriti madal on Pihkva järv (keskmiselt 3,8 m) ja Lämmijärv (keskmiselt 2,5 m). Sügavaim koht asub Lämmijärve läbivas vagumuses 15 m. Peipsi kitsamas mõttes on veidi sügavam kui järve teised osad Suurjäve keskmine sügavus on 8,3 m, suurim 13 m. · Veehulk 25,1 m3 · Eestile kuulub 44% kogu järve akvatooriumist, Venemaale 56%. · Peipsi valgala 44 260 m2 (ilma järve enda pindalata): 1/3 on Eestis, 2/3 Venemaa territooriumil. Peipsi valgala on valdavalt kergelt lainjas jääpaisjäve- või moreentasandik. · U 30 m kõrgusel - võib kõikuda. · Madalaveeline
umbes 12000 aastat tagasi, siis kui jääst vabanes Pandivere kõrgustik, liitusid suureks Balti mageveeliseks jääpaisjärveks. Hiljem sai see ühenduse ookeaniga, mis aga katkes Skandinaavia poolsaare kerke tagajärjel. Edasise soojenemise tõttu vabanesid mandrijääst Skandinaavia mäed, maakoor vajus ja nüüdsete Taani väinade kohal tekkis taas ühendus ookeaniga. Veetase langes ja mere soolsus suurenes. Seega on Läänemeri geoloogilises mõttes alles ,,nooruk" kelle vagumuses on olnud vesi vaid viimased 12 000-10 000 aastat. --- 64 Tänapäevaks on Läänemerest saanud Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri. Läänemere pindala on 377 000 km2, keskmine sügavus 55 m, suurim sügavus (Landsorti süvikus) on 459 m. Seega on Läänemeri suhteliselt madal meri. Peaaegu märkamatud on siin ka tõus ja mõõn, looded jäävad alla 10 cm. Hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest
annaabi.ee 
