Second level Mõõt on u. 326 km. Third level Fourth level Fifth level Miranda Läbimõõt 500 km. Pind on kokku lapitud kraatritest, vagudest, kaljudest ja orgudest. ( Purunemine ja taastumine ) Tõendid kunagisest geoloogilisest aktiivsusest. Väikseim kuu, mida Maalt on näha. Neptuuni kaaslased Neptuunil on kaaslasi 13. Kõige paremini on näha Tritonit ja Nereidi. Suurim kuu on Triton. Kuud on nimetatud Kreeka veejumalate järgi. Triton Läbimõõt 2700 km. On ebaregulaarne kuu ehk pöörleb Neptuuniga vastassuunas. Temp. umbes 235°C Geoloogiliselt aktiivne. On jälgi vulkaanidest.
seljaaju. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks
IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik
sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele → Autonoomne närvisüsteem, d) Närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid ja meeleelundeid ning mille talitlus allub tahtele → Somaatiline närvisüsteem 136."Sensoorsete närvikiudude kimbud moodustavad seljaajunärvi selgmised juured, mis sisenevad seljaaju tagumis-külgmistesse vagudesse. Seljaaju eesmis-külgmistest vagudest väljuvad kõhtmised juured – motoorsete neuronite aksonite kimbud, mille kaudu kantakse närviimpulsid edasi perifeeriasse." TÕENE 137.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Ajupõhimiku tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, mis osalevad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi säilitamises ning liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonis. *Suuraju poolkerasid ühendab mõhnkeha.
Muuta asendit ühel laskumisel mitu korda. - Triivimisele minek põikilaskumisasendist järsul nõlval paigalt kergendusega alla. Hoiduda kantimisest! - Sama harjutus liikumiselt. - Eeltoodud harjutuste kordamine, lõpetades tegevuse suuskade sujuva kantimisega, s.o. triivpidurdusega. Triivimisoskus ei ole eesmärk omaette, vaid on ka suurepärane osavusharjutus, hea juurdeviiv harjutus pidurdamiseks ja pöörete sooritamiseks. Vajalik on nõlva tasandamine vagudest ja vallidest õppuse lõpul. Tüüpilised vead: - Triivi alustatakse jõuga, mitte kergendusega. - Sirged kanged jalad, puudulik põikilaskumisasend. - Ebakindel tasakaal, sõidetakse vastu lumevalli ja kukutakse. - Äkiline suuskade kantimine, jõnksukaupa kramplik suuskade triivimine, kukkumine. 3.7.4. Pidurdamine tahtliku kukutamisega. See on vahel ainuke võimalus kiireks peatumiseks äkki nähtavale ilmunud takistuse ees
vahelüliga. Õhkkaabel venitatakse posti külge varjerit pidi. Kinnitustarvikud tuleb valida sobivalt kaabli tüübile, nii et ta lubaks kaabli piki-ja rõht liikumist. 4.3.3 Veekaablite paigaldus Madala veekogu veekaabel paigutatakse selleks otstarbeks kohaldatud laevalt või praamilt. Lühikesed kaablid harutatakse riiulilt. Pikemad aga laevalt või praamilt. Kaablid võib lasta vette ka 36 pontoonidelt või jäässe lõigatud vagudest. Kaabli käsitluse jaoks on vaja piisavalt tõste- ja lossimiseseadmeid. Veekaabli rull võib maal kaalua 10 000kg ja läbimõõt võib olla 2,6 m. Veekaablite puhul tuleb arvestada rohkem kaabli pikkusega,sest kaabel peab paiknema põhja profiili järgi, ilma eriliste venitustega (vabalt). (Lisatud materjal) Optiliste kaablite paigaldus Sissejuhatus Valguskaabelehitused peavad olema sellised, et asenduseks saaks kasutada endisi meetodeid.
annaabi.ee 
