seda keegi saavutada. Alati jääb midagi puudu või on miskit hoopis ülearu. Et täiuskkust saavutada peaksid kõik inimesed mõtlema ühtemoodi - nii ei teki konflikte ja huvide kokkupõrget. Kuid isegi parima tahtmise juures ei saavutata 100% -st üksmeelt. Üks lepib vähemaga , teine aga mitte. Kuid kas eestlase elu võiks olla täiuslik ja selline nagu me tahaks? Eestlased on alati silma paistnud oma vagadusega. Me oleme leppinud selle vähese maaga, mis meil on, kuna teame, et rohkema saamiseks pole me hetkel võimelised. See-eest suurriigid - võimsad ja tugevad - laiendasid oma alasid aastakümnete eest veriste sõdade arvelt hoolimata kas teised riigid jäävad püsima või mitte. Sama hoolimatult on tunginud Venemaa Eesti aladele, tuues kaasa mitmeid sõjakoledusi. Puutumata ei ole jäänud Eestimaa pind ka Saksamaa, Taani, Rootsi jt. riikide rünnakutest. Eestlasi on piinatud võõrvõimude all
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht
Ja lõpus kui ta silmad on avanenud, siis avastab ta ka oma tehtud vead, andes petisele kõik ja tõmmates endale kaela hukatust. 3. Tartuffe mees, kes esines kui kõige usklikuma mehena maa peal. Ta üritas teha maha kõiki, kes pidasid lugu maistest lõbudest ja ahvatlustest. Ta rõhutas koguaeg Taevast ja selle isandat. Ta suutis oma jutuga pimestada perekonna pead Orgoni, kes andis talle peavarju ja toitis teda, võttis Tartuffet kui venda. Tartuffe suutis oma vagadusega viia Orgoni nii kaugele, et viimane rääkis talle kõik oma saladused ja kõigele lisaks tahtis anda ka oma tütart ning kirjutas ka kõik oma maised varad Tartuffele. Tartuffe aga himustas Orgoni naist. Ta oli valmis ükskõik mida tegema selle naise nimel. Ka reetis ta oma tõelise pale sellega. Ta tunnistas, et ta polegi nii pühak. Aga lüüa saades jooksis ta kohe monarhhi juurde kaebama ja saatis ametniku, et too Orgoni ja tema pere majast välja tõstaks. 4
elust. 2. Teose probleemistik ja ideestik Teose probleemistik on tõe ja õiguse välja selgitamine. Eespere Andres on perekonnas toimunud juhtumitest muutunud ( Krõõda surm ) ning üritab tuge ja lohutust leida piiblist. Seetõttu ajab ta õigust taga vaid piibli näol ning usub, et töö rügamine ja maa harimine on ainukesed õiguse jalule seadmise viisid. Vagadusega kaasneb aga karm reeglitest kinni hoidmine ja vahel isegi pahameel. Andrese arusaamade ning töökuse ülistamise tõttu jäid tahaplaanile suhtlemine, teiste mõistmine ja muud tähtsad tegevused, mis omakorda seadsid mehe perekonna ja naabritega rohkem vastuollu ja tekitasid suuremaid arusaamatusi. Toetudes piiblile, arvas ta end kõige targemaks ja suurendas oma õigusi, unustades teiste omad.
Tuntumad vastased olid paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV.Katoliku kirik-lääne-Euroopa ristiusu kirik keskajal. Keskus Roomas,kirikupea Rooma paavst.Ketser-kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv isik.Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal,kelle nimest tulebki sõna-ketser.Kirikuvanne-karistus,mis tähendab kogudusest väljaheitmist.Pühak-ristiusu kiriku poolt pühaks kuulutatud isik, kes paistis silma erilise vagadusega,omas teeneid ristiusu ees või suri märtrina.Lapsi ristitakse pühaku nimega,paljudel tegevusaladel,linnadel,maadel,kirikutel jne on oma kaitsepühak.Iirimaa-Püha Patrick, Eesti-Maarja,kaubandus-Püha Nikolaus(ka jõuluvana!),Püha Olav(Norra kuningas Olav II )-Oleviste kirik(kaupmehed, meremehed).
Askeetide ideoloogia järgi, pidi tõeline askeet kehastama alandlikkust. Palvest püüdsid askeedid saada jõudu vastupidavuseks. Suur osa askeetide ajast kulus kanooniliste raamatute lugemisele. Askeetide lektüür ei olnud mitte ainult teaduslik, vaid ka praktiline. Sinna kuulusid ka kirikuisade teosed ja askeetide elulood. Nendel aegadel oli linnaelanike kombed ja kõlblus madalal tasemel. Neid suutsid ohjes hoida askeedid, kes andisd oma ekstreemsete seisukohtade ja vagadusega inimestele eeskuju. See askeetide usulis-kõlbeline tõsidus tegi nad rahva kasvatajateks. Isikliku kõlbelisuse täiuslik ideaal, kui ürgkristlik eeskuju, oli kõikidest pahedest hoolimata linnaelanikes säilinud. Kuna ametlik kirik ei suutnud pakkuda sama mis askeedid, tulid inimesed nende juurde hingehoiule. Nõnda läkski usuline meeleolu süüria kirikutes aegamisi askeetide mõju alla. Tekkis ka komme askeetide eest palvetada.
5.Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõeline õnn seisneb igaveses elus ja rahus, mida siin maailmas ei ole võimalik saavutada, sest inimesed sõltuvad üksteisest ja välistest asjaoludest, seega ei ole õnnelikud ka vooruslikud, vagad inimesed. Nemad saavad olla õnnelikud lootuses. Riik on pattulangemise tulemus, kuid hädavajalik ja seega osa jumala plaanist. Kristlikud riigid on parimad, sest lasevad inimestel elada kristlikku elu, valitsejad peavad oma vagadusega olema elanikkonnale eeskujuks. 6.Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei saa maapeal saavutada, kuid oma ihu ja hinge eest tuleb ikka hoolitseda, kuna inimene on osa poliitilisest süsteemist on hea elu poliitiline küsimus, valitsejad peavad looma seadusi, mis tagavad, et inimesed elaksid (saaksid elada) vooruslikku elu. Ainus tõeline voorus on vaimne ja seega on kirik kõrgem riigist. 7
Me töötame, me sööme, me mõtleme, me tunneme, me plaanime, me loome kõike enese ümber. Jumala koht on vaid äärel, nii kaugel, kui me seda Talle lubame. Samamoodi loome oma vaimulikku elu, vormime oma palvet. Ja siin tohib siis Jumal meie ellu sekkuda, aga ka siin oleme meie lavastajad, kes ütlevad Jumalale, millist osa mängida. See on täiesti jumalatu tõelus. Meie oleme valitsejad ja Jumal on nurka surutud. Isegi kui oleme vagad, oleme keskpunktis meie oma vagadusega, mitte Jumal.1 1.6. Ennustamine unenäo abil Ennustamine pidavat toimuma une ajal ja lähtuma unenägudest - seda pole kerge halvaks panna ega ka tõsiselt võtta. Et kõik või vähemalt paljud arvavad, et unenägudel on mingi tähendus, siis loob see usu, nagu oleks juttu kogemusest, ja pole sugugi võimatu uskuda, et mõnel juhul on unenägudes ennustus olemas. Kui on üks tõend juba käes, siis võiks ka ülejäänud
Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka inimkujul (Ra, Horos). Puudus oluline side religiooni ja eetika vahel. Eriline koht ettekujutusel teistpoolsusest
annaabi.ee 
