· Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Saksamaa esindajad saabusid Versailles´sse 29. aprillil 1919, delegatsiooni juhtis välisminister krahv Brockdorff- Rantzau. Teine tase 7. mail 1919, mil otsustati lõpuks Saksa delegatsioon ära Kolmas tase · kuulata, "pidas krahv ärritava ja ülbe kõne, vaevumata isegi tugitoolist tõusma." Kõnes keeldus ta tunnistamast Saksamaa ainuvastutust sõja eest. Neljas tase Viies tase "Me teame, millise vihaga me siin vastamisi seisame
esimeses kirjas väideti Hans täiesti terve olevat 3. Kas järgnev informatsioon näitab, et Hansi surm ei olnud ainsana kahtlane? Põhjendage oma vastust. See informatsioon näitab, et Hansi surm ei olnud ainsana kahtlane. Inimene, kellel on pimesool välja opereeritud ei saa surra pimesoolepõletikku. Sellised lood näitavad, et natside tegevust püüti varjata ja seda kasvõi huupi loobitud haiguslugudega, vaevumata nende võimalikkust üldse kontrollima. 4. Vaadake fotot Hadamari hullumajast. 13 Mis aastaajal on foto teie arvates tehtud? Vaadake lähemalt hullumaja korstnat. Mis on selle juures ebatavaline? Kuna failis pilti ei olnud (ei leidnud), otsisin internetist ühe pildi. Arvan, et see on tehtud sügisel, kuna puud on raagus. Korstnast tuleb paksu musta suitsu. 5
Tooge näiteid. Baconi arvates suhtuvad inimesed igasugustesse õpetustesse ja tõestustesse liiga suure. Pooled neist olevat ilma igasuguse tõepõhjata. Teatri-iidolid seisnevad selles, et inimesed ei vaevu enam kontrollima, mis on ehtne ja mis mitte vaid usuvad seda, mis neile meeldivam tundub. Näitkes sobiks minu arvates kollane ajakirjandus, kus kirjutatakse igasuguseid lugusid seltskonna inimeste kohta. Lugejad pahatihti usuvad neid ilma mingi tõestuseta, vaevumata uurima, kas lool tõepõhi ka on või mitte. See tundub neile huvitav ning seetõttu meeldib neile seda lugu uskuda. 35. Bacon väitis, et teadmised on jõud (ld scientia est potentia). Selgitage seda mõtet. Baconi väide, et teadmised on jõud tähendab seda, et teadmiste abil saavutab inimene mõjuvõimu looduse üle. Ta pidas silmas seda, et ilma teadmiste abita ei suudaks inimene looduslikke kehasid muuta. 36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane
Tooge näiteid. Baconi arvates suhtuvad inimesed igasugustesse õpetustesse ja tõestustesse liiga suure. Pooled neist olevat ilma igasuguse tõepõhjata. Teatri-iidolid seisnevad selles, et inimesed ei vaevu enam kontrollima, mis on ehtne ja mis mitte vaid usuvad seda, mis neile meeldivam tundub. Näitkes sobiks minu arvates kollane ajakirjandus, kus kirjutatakse igasuguseid lugusid seltskonna inimeste kohta. Lugejad pahatihti usuvad neid ilma mingi tõestuseta, vaevumata uurima, kas lool tõepõhi ka on või mitte. See tundub neile huvitav ning seetõttu meeldib neile seda lugu uskuda. 35. Bacon väitis, et teadmised on jõud (ld scientia est potentia). Selgitage seda mõtet. Baconi väide, et teadmised on jõud tähendab seda, et teadmiste abil saavutab inimene mõjuvõimu looduse üle. Ta pidas silmas seda, et ilma teadmiste abita ei suudaks inimene looduslikke kehasid muuta. 36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane
hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele; me seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud. Ühed eeldasid kõhklematult, et inimene tundis õigluse ja ebaõigluse mõistet juba toona, vaevumata tõestama, kas tal üldse pidi see mõiste olema või kas see talle kasuks tuli. Teised rääkisid, et igaühel on loomulik õigus hoida endale seda, mida ta omab, ent jätsid seletamata, mida nimelt sõna omamine nende jaoks tähendab. Kolmandad lasid kõige tugevamal algusest peale nõrgemate üle valitseda ja sünnitasid seega otsemaid valitsuse, mõtlemata seejuures, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid
Tuvastame asjade arengus hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele. Seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud. Ühed eeldasid kõhklematult, et inimene tundis õigluse ja ebaõigluse mõistet juba toona, vaevumata tõestama, kas tal üldse pidi see mõiste olema või kas see talle kasuks tuli. Teised rääkisid, et igaühel on loomulik õigus hoida endale seda, mida ta omab, ent jätsid seletamata, mida nimelt sõna omamine tähendab. Kolmandad lasid kõige tugevamal algusest peale nõrgemate üle valitseda ja sünnitasid seega otsemaid valitsuse, mõtlemata, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid.
annaabi.ee 
