armastuse umbsõlm. Talupoiss Jenik armastab kehviku tütart Marenkat. Tütarlapse vanemad on rikka taluperemehe Tobias Micha võlglased. Võlakoormast aitaks vabaneda abiellumine Tobias Micha totravõitu poja Vasekiga. Kuna viimasel väljavaated rikkamale pruudile puuduvad, on sellisest abielust huvitatud ka Tobias Micha, ainult Marenka puikleb. Asja võtab enda kätte kosjasobitaja Kecal. Tobias on lubanud kauba kordamineku puhul vaevatasuks kenakese summa. Algul veenab kosjasobitaja kõhklevaid Marenka vanemaid, siis Jenekut Marenkast loobumise puhul lubab ta talle sada dukatit, siis kakssada, viimaks kolmsada ja kaup ongi koos. ,,Jenik müüs oma pruudi kolmesaja dukati eest kosjasobitajale maha" hurjutasid külaeided. Marenka on pettumusest meeleheitel. Kuid siis lahenes olukord, Jenik oli nõus oma pruuti maha müüma ainult ja üksnes Tobias Micha vanemale pojale, nii kirjutati ka lepingusse. ,,Tobias Michal on
laka alla(said Jaani nõusse kuna jootsid ta täis kõrtsis ja lubasid igavest sõprust) varastatud kraami(toitu,riideid jpm.) Kuigi jaan kaine peaga kahetses lubadust Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Juku varastatud kraami enda laka all hoida, lubas ta siiski see viimane kord ära oodata kuni poised sellele veel järgi tulevad, ning kraamist mitte tükikestki puutuda(kuigi poised lubasid vaevatasuks) Laka alla oli peidetud ka liha, millest sai ema teadalakas käies , ning Jaan rääkis emale kõik ausalt ära, algul ema oli pahane kuid hiljem mõtles et võiks siis ikkagist süüa, kui see seal juba on,kuna toidupoolist ning raha nappis, Jaan keeldus. Noorem õde-vend tahavad siiski süüa ning Jaani ema hakkab Jaani survestama, et see ikkagi lubaks lastele varastatud lihast tükki lõigata, Jaan annab järele, ise praetud liha ei söö
..Varblane arvas, et nad peaksid põllumeesteks hakkama.Harisid üksmeelselt põldu ja külvasid kaera maha.Kaer kasvas ilus jatore. Koos otsustati see pooleks jagada, aga üks tera jäi üle. Hiir arvas, et teama peaks selle endale saama. Varblane aga, et just temale kuulub viimane tera. Ega midagi, kutsuti karu kohut mõistma. Karu kuulas mõlemad üle ja otsustas, et nad peavad tera pooleks tegema ja ülejäänud kaera talle vaevatasuks andma. Nii ka juhtus.Põllumehi neist ei saanud, aga sõpradeks jäid küll ja siiani tuletavad meelde kuidas karu nende tpli kohta targa otsuse tegi. 5.Kullid õpivad laulma Kui Metsisa lindudele laule jagas, ei viisinud kullid õigel ajal minna vaid ootasid õhtut, et endale kergemad viisid saada.Õhtul kohale jõudes, aga polnud enam ühtegi laulu alles ja kulli-mehikestel vesi silmas. Otsustasid hakata ise laule õppima.Kui nad mingi laulu selgeks
Põlletamisele järgnes tantsitamine, kus siis esimeseks tantsitajaks oli keegi peigmehepoolsetest sugulastest, kellele noorik siis kindad kinkis. Iga tantsija pidi naisele ka natukene raha andma. Tihti veedeti esimene öö mehe ja naisena lambalaudas pidavat tagama hea karjaõnne. Kuna voodit tollal veel majapidamises polnud, sai rääkida asemetest. Aseme õled olid tavaliselt peigmehe niidetud, aga linad olid pruudi poolt. Aseme tegi ära kaasanaine või ämm, kes siis vaevatasuks kingituse sai. Isamees lõi ka mõõga aseme kohale lakke või seina, et kaitsta noorpaari kurjade jõudude eest. Kui pulmaööl oli voodi all kirves, oli lootus eostada poisslaps, kui tõlv või kurikas, tüdruklaps. Kui naine tahtis võimu enda kätte saada, pidi ta peigmehe vanad püksid padja alla panema. Öösel ei tohtinud magades teineteisele selga keerata oleks tulnud tüliderohke abielu. Äratuseks oli noorpaarile kisa
siseküljel asetseb rida luukepikesi-lõpusepiisid, nende arv ja välimus on paljude kalaliikide eristamisel üheks kindlamaks tunnuseks. Karplaste liigilise kuuluvuse kindlakstegemisel aitavad tõhusalt kaasa neeluhambad. Need paiknevad lõpusekaarte taga sirbikujuliste neeluluude küljes. Viimased on limanaha sees ja nende kättesaamine nõuab natuke vaeva, kuid peaks hea tahtmise korral olema igaühele jõukohane. Samuti lõhelaste suulae keskel paikneva sahkluu väljakangutamine. Vaevatasuks annab see luu vastuse küsimusele , kas on tegemist lõhe või meriforelliga. (E. Pihu ,,Matk kalariiki") 21 Pilt 18. Kilu ja räime eristamine ( ,,Matk kalariiki") 22 Pilt 19. Lõhe ja meriforelli eristamine ( ,,Matk Kalariiki" ) 23 Pilt 20
Metsloomad! Aga sakslased on vana kultuurrahvas, Goethe, Schilleri ja Beethoveni rahvas! Sakslaste poolt ei ole meil midagi karta. Meie jääme koju!“ Ei aidanud Ruthi palved ega pisarad, vanemate seisukoht oli kõigutamatu. […] Jääb igaveseks saladuseks, mida tundis härra Rubin, kui hakkasid levima kuuldused natside „juudipoliitikast“ Leedus ja Lätis. On vaid teada, et ta palus oma Viru tänaval asuva kullassepakaupluse kellassepal tütar enda juure ära peita ning andis mehele vaevatasuks hulga väärisesemeid. […] Kolm nädalat elas Ruti seal mändide all. Kuid siis – kas kaebas keegi „headest naabritest“? sellest vaikib ajalugu. On alles poliitilise politsei dokument 25. septembrist 1941, mille kohaselt Ruth Aleksandri tütar Rubin, sündinud 5. jaanuaril 1927, arreteeriti. 14-aastane tütarlaps vägistati, piinati ja tapeti. Meie koolist – Ann Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist tapeti veel kolm poisikest. Nende ainus süü seisnes selles, et nad olid
ütles talle seda ladina keeles. Kuid noorus pani vastu, ja nagu seda sageli juhtub, meeldis 326 loodusele mitte hoolida igasugustest prognoosidest ja diagnoosidest, vaid arstile pikka nina näidata ja haige terveks teha. Kui Phoebus veel arsti koikul lamas, tulid philippe Lheulier ja vaimuliku kohtu uurijad teda üle kuulama, mis oli talle kaunis vastumeelt. Seepärast jättis ta ühel hommikul, kui ta end paremini tundis, oma kullatud kannused tohtrile vaevatasuks ja tegi sääred. See aga ei takistanud sugugi uurimiskäigul oma tavalist rada minemast. Tolleaegne kohus ei hoolinud suurt kaelakohtu asjaajamise selgusest ega täpsusest. Tal oli sellest küllalt, kui süüalune saadi üles puua. Kohtunikel jätkus süütõendusi Esmeralda vastu. Nad arvasid, et Phoebus on surnud, ja sellega oli kõik öeldud. Phoebus omalt poolt ei putkanud kuigi kaugele. Ta läks lihtsalt tagasi oma väerühma
annaabi.ee 
