Samuti oli ka ema mõisas toatüdrukuna töödanud enne abiellumist. Mõisas nähtut ja kuuldut tehti vahel kodusgi järgi. Kord oli nii, et isa tõi koju jõulupuu ja see ehiti vahaküünaldega. Ema küpsetas ka jõulusaia. Vanematelt õppis August ka kirjatarkusi. Ema õpetas lugema ja isa kirjutama. 1846. Aasta kevadel puhkes maal tüüfus ja sellesse haigestusid ka Weizenbergid. Kui kõik teised paranesid sellest, siis isa Jaan suri sellesse haigusesse, jättes lapsed varakult vaeslasteks. Jaan suri 40 aastaselt. Lapsed jäid ema toita ja kasvatada ning pidid varakult enda eest seisma. 1846. Aasta sügisel, kui August oli käinud mõne päeva külakoolis, kus veeriti, loeti ja lauldi, hakkas at paluma, et ema paneks at Kanepi kihelkonnakooli. Ta oli kuulnud, et see on kõrgem kool, kus peale lugemise ja laulmise operates ka kirjutamist ja arvutamist. Esialgu tundus see võimatu, sest emal polnud raha, et pojale osta koolitarbeid ja riideid. Ema läks ometi L
oma lapsepõlve koos kolme venna ja õega. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg. Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle raamatus. 1949. aasta suvel suri nende isa lastehalvatustõve epideemia ohvrina ning nad jäid vaeslasteks. Pärast isa surma hakkas kõik allapoole minema. Pere kannatas vaesust ja isegi nälga, kuid Hando Runnel edukalt kooli. Tänase päevani tänab ta oma ema, sest just tema oli see, kes õpetas teda ennast armastama ning mõtlema tulevikule. 4 Haridus Sellel ajal oli kohustuslik lõpetada seitse klassi, nõnda siis aastatel 1945-1952 sai ta õppida
Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg. Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle raamatus. 1949. aasta suvel suri nende isa lastehalvatustõve epideemia ohvrina ning nad jäid vaeslasteks. Pärast isa surma hakkas kõik allapoole minema. Pere kannatas vaesust ja isegi nälga, kuid Hando Runnel edukalt kooli. Tänase päevani tänab ta oma ema, sest just tema oli see, kes õpetas teda ennast armastama ning mõtlema tulevikule. Hiljem töötas Runnel ,,Loomingu" toimetuses, kus aastal 1963 trükiti ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest alates alagas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Töötas ajakirjas ,,Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Kirjanike Liitu kuulub 1969
e) Kapellmeister - on saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. Kapellmeister võib olla ka kapelli juht, orkestri või koori dirigent. f) sarnasused Bachi ja Händeli eluloos ja loomingus - Mõlemad heliloojad on sündinud 1685. aastal Saksamaal. Peale ühise sünniaasta oli nende elus muidki ühtelangevusi. Peaaegu üheaegselt jäid nad vaeslasteks ja pidid varakult hakkama ise endale leiba teenima. Vaatamata sellele suutsid nad lõpetada gümnaasiumi ning võita kätte õiguse astuda ülikooli. Lapsepõlves õppisid nad silmapaistvalt mängima mitut pilli ning töötasid lühikest aega viiuldajatena (Händel Hamburgi ooperiteatris, Bach ühes kloostrikoolis). Mõlema loomingu tippteosteks said monumentaalsed vokaalteosed (Bachil missa ja Händelil ooper ja oratoorium)
Samuti oli ka ema mõisas toatüdrukuna töödanud enne abiellumist. Mõisas nähtut ja kuuldut tehti vahel kodusgi järgi. Kord oli nii, et isa tõi koju jõulupuu ja see ehiti vahaküünaldega. Ema küpsetas ka jõulusaia. Vanematelt õppis August ka kirjatarkusi. Ema õpetas lugema ja isa kirjutama. 1846. Aasta kevadel puhkes maal tüüfus ja sellesse haigestusid ka Weizenbergid. Kui kõik teised paranesid sellest, siis isa Jaan suri sellesse haigusesse, jättes lapsed varakult vaeslasteks. Jaan suri 40 aastaselt. Lapsed jäid ema toita ja kasvatada ning pidid varakult enda eest seisma. 1846. Aasta sügisel, kui August oli käinud mõne päeva külakoolis, kus veeriti, loeti ja lauldi, hakkas at paluma, et ema paneks at Kanepi kihelkonnakooli. Ta oli kuulnud, et see on kõrgem kool, kus peale lugemise ja laulmise operates ka kirjutamist ja arvutamist. Esialgu tundus see võimatu, sest emal polnud raha, et pojale osta koolitarbeid ja riideid. Ema läks ometi L
Nagu oleks päike ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe jõel, mis keerleb soode ja rabade, nurmede ja metsade keskel ja läheb ikka edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ilma otsani. Ainult merest ei pääse Vargamäe jõgi ka kevadel läbi, merest mitte, nii et kui meri ette juhtub, siis ta enam edasi ei lähe, siis mitte. Jah, ainult kevadeti on taevas nii armuline, et saadab päikese kõndima Vargamäe jõele, nii et vargamäelased näeksid ja tunneksid, ka neid pole taevas päris vaeslasteks jätnud. Aga Indrek seda ei teadnud, alles nüüd hakkas ta sellest nagu aru saama. Teisedki, kes temaga kaasas, taipasid nagu midagi sellest, ja nõnda kõndisid nad mõni aeg nagu targad, kes leidnud mingisuguse uue mõtte. Aga Indreku uus mõte kevadet märgates käis nõnda: Tähendab, üks kooliaasta linnas saab juba mööda, ongi juba möödas, sest ega nüüd ikka enam midagi tule ega ole. Missuguste kavatsuste ja lootustega ta oli tulnud ja kuis oli kõik hoopis teisiti kujunenud