Elukindlustus Tallinna Majanduskool Heleen Välba Veebruar 2011 Asutamise aeg ja ajalooline areng • Piiblis oli mainitud, et vaeslapsi ja lesknaisi tuleb aidata • Esimesed elukindlustuse pakkujad hakkasid Eesti Vabariigis oma teenust pakkuma 90`ndate alguses. • Elukindlustusseltside turuosad ja areng on endiselt kujunemisjärgus. Elukindlustuse põhiväärtused • Inimesed, kes kindlustavad enda elu, saavad aru selle kasulikkusest mõeldes tulevikule. • Elukindlustus on investeering enda ja oma lähedaste heaolu nimel. • Tagab kindlustatu või temast
peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist
Preestrite maid harisid templi sulased. Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad rahvakoosolekud, kus rahvas tavaliselt kiitis heaks kuninga ja vanemate nõukogu otsused. Hammurapi seadus (1795) Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga
· Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu katoliiklik toomkooli töö (jätkus 1571), pandi kinni dominiiklaste kool.
· Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu katoliiklik toomkooli töö (jätkus 1571), pandi kinni dominiiklaste kool.
3.1 KIRIKUIDEOLOOGIA. Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli nõude ja jõuetute ning vaeste kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades kuningatele krisliku maailma kaitse sise- ja välisvenlaste vastu. Sisepoliitikas mõeldi selle all ennekõike kuningate kohustust kaitsta kirikut temale Jumala usaldatud riigi territooriumil, kirikule kuuluvat vara, kirikuteenreid, aga ka leski ja vaeslapsi. Neid kohustusi loetlesid piiskopid kuningatele kroonimistseremooniate ajal ja need olid kujunenud kindlateks õnnistamise rituaalideks oma sümbolitega. Kiriku ja nõrkade kaitsmine oli alati omavahel seotud ja fokuseerus pühitsemisrituaali kindlal momendil – kui piiskop andis kuningale üle mõõga, mis oli kuningavõimu ja jõu sümbol tema riigis. Mõõk sai nõrkade kaitsmise ideoloogia sümbliks. 3.2 RÜÜTLI MÕÕK. Mõõk oli iga rüütli põhirelv
õige. Nii nimetati paljusid teadlasi ,,paganateks" ja lausa põletati ära nende ideede ja avastuste eest. Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii pidurdas kirik teadust. d) hoolekanne kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis") 23) Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on
Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Vaimulike ideaaliks oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletu munk-askeet, kes peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlastele. Munklusest pidasid palju ka esimesed autoriteedid kirikuisade hulgas, näiteks Basileos Suur. Basileos pidas väga oluliseks kasvatada kloostrites poisse, eriti vaeslapsi. Ta soovitas, et poistele oleks ette nähtud eraldi ruum, igapäevane elukorraldus oleks eale vastav ja järelevalve oleks usaldatud vaid kõige kogenumatele, vanadele ja kannatlikele munkadele. Karistada tuleks peamiselt paastu ja rääkimiskeeluga. Kasvatus pidi olema igal juhul karm, range ja askeetlik, kuid mitte julm ja juhuslik. Iga lapse liigutust ja sõna tuli jälgida ja sellele hinnag anda.
Kõik, mis Piibliga kooskõlas pole, ei ole ka õige. Nii nimetati paljusid teadlasi „paganateks” ja lausa põletati ära nende ideede ja avastuste eest. Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii pidurdas kirik teadust. d) hoolekanne – kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo „Jumalaema kirik Pariisis”) 23) Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja
arendas välja allegoorilise lugulaulu. Tuntum neist koondatud kokku üle 300 luuletuse ja on kunstinõudlikult kirjutatud ,,Kõrbelõvi". Jakob luulekatkendi. L-i loodus-, isamaa- ja isikliku Tamm (1861-1907), pärines Nõo kihelkonna traagika luule on eriliselt siiras, tundesügav ning moonakaperest. J. Tamme varasem looming on rahvalik. Nagu proosas, nii ka lüürikas kaitses ta ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J. Tammel oma osa, «Noor-Eesti» rühma kuuluvad kirjanikud. kaalukam aga lüüroeepikuna. Lüürikuna viljeles J. Tamm ajas iseloomulikke teemasid - loodus ,,Kilin- 8. Ärkamis- ja järelärkamisaegne proosa. kõlin", armastus tsükkel ,,Sonetid ", ,,Silmad ja Autoreid: L. Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv
haritlased ja kunstnikud. Tema novellide dramaatiline pinge tõuseb erinevate karakterite kokkupõrkest, tegelaste sisemisest vastuoludest või nende hinge peidetud kirgedest. Teda paelusid kirglikud ja jonnakad inimtüübid. Tema novellidele on veel omane ootamatu ja julge kontrasteerimine nii eluläheduse kujutamisel kui ka stiilivarjundite valikul. Anne tajuda elunähtuste taga sündmuste ja oukordade grotesksust. Talle meeldis inimkarakterite seast otsida elu vaeslapsi ja veidrikke, kellel on keeruline saatus. Novellides ka huumorit, muigamine inimlike veidruste üle: nt ,,Puusepp Reos", keda Ann käib kiusamas. Vallaku loomingus puuduvad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Lühike novell piirdub krahhiga. Kiretult ja möödapääsmatult vajub inimese elu viltu, pankrot viib kogu vara, lapsed jätavad oma vanemad saatuse hooleks, kurjategija laseb süütu süüdi mõista novellid keskenduvad ühele draagilisele sündmusele.
annaabi.ee 
