Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik.
Selleks kasutati ka terrorirünnakuid. Iisrael pidas PVO-d terroriorganisatsiooniks, maailmas hakkati seda aga järk-järgult tunnustama Palestiina rahva esindajana. sõjalised konfliktid 1967. a alustas Süüria ja Egiptus ning Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu. 1967. aasta juunis andsid juudid ennetava löögi, millele järgnes-Kuuepäevane sõda. Tulemus: rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 alustasid Egiptu ja Süüria ootamatult pealetung iIisraeli positsioonidele. 24.okt peatati sõjategevus ÜRO nõudel, kehtima hakkas vaherahu. Camp Davidi rahuleping egiptus ja Iirael sõlmisisd 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Teistes araabia maades võeti see vastu pahameeletormiga.
aastatel 1100-1050 ekr. Küpros vallutati Assüüria poolt 709 ekr, seejärel Pärslaste poolt 545 ekr. Küproslased said Küprose enda kätte ülestõusuga. Lõpuks aastal 59 ekr. jäi see Rooma Impeeriumi alla. Aastal 395 vallutati Küpros Bütsantsi tsivilisatsiooni poolt. Küpros käis käest kätte kuni see jäi Briti kuningriigi valduseks aastal 1925. Iseseisvuse saavutas Küpros aastal 1960. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Valitsus: Küpros on presidentaalne vabariik,
1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini., siis anti toop Süüriale ja Jordaaniale. Sõja tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori ja Golani kõrgendiku. Rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 lepituspäeval, elustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi. Esialgu saatis neid araablasi edu ja ületati Suessi kanal. Sel korral ei suutnud Iisrael kohe õhus võimu haarata. NSVL õpetustega suutsid Egiptlased teha nende õhuväele suuri kahjusi. Lõpuks suutis Iisrael ennast koguda ning vastupealetungida. 24. okt peatati sõda ÜRO nõudel. Sõda oli peaaegu suhted araabia maade
c) Saksa talurahvasõda (1524-1525) · Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. · Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. · Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. · 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. · Müntzer vangistati ja hukati. · Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". 4. Augsburgi usurahu 1555 a) Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: · Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. · Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. b) Augsburgi usurahu: · Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused.
Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused.
Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused.
Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele”. Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid – protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused.