pilkamist ja pahede piitsutamist, aga hiljem muutus sisu vabamaks ning hakati väljendama isklikke tundeid ja meeleolusid. Sarnaneb räpiga: on sageli agressiivne, pilkav, tavaväärtusi mõnitav, vahel ka eluraskuste üle kurtev luule. Loojaks peetakse Archilochost. a) Archilochos. Millest räägivad tema värsid? Mis žanre viljeles? Tema paljud värsid räägivad sõjameheelust: sõjaseiklusist, suhtumisest sõpradesse ja vaenlastesse. Viljeles jambi ja eleegiat. „Archilochose nool“ – salvav märkus. b) Hipponax. Millest kirjutas? Mille võttis kasutusele? (kuidas see jambist erineb?) Kirjutas vaesusest, näljast ning põhjakihtide elust. Võttis kasutusele kolijambi ehk lonkava jambi: pööras ümber tavapärase jambirütmi ja tavaväärtused ning ründas viimaseid esindavaid inimesi. 5. Monoodiline meelika. Millega sarnaneb? Mis muutus toimus selle mõistega 3. saj eKr
ja on seega lubatud. Kuid ettekavatsetud plaan rikkuda teatud reeglit, isegi kui karistusega lepitakse, on olümpiavande vastandlik. Ka kohtunikutöös tehakse vahest vigu. Mõningaid reegleid tuleb järgida ka väljaspool võistlusareeni. Tähtsaimad neist on kõlblikkus, ja reeglid medikamentoossete ja farmakoloogiliste abivahendite kasutamise kohta. Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Ausa mängu teooria rakendamine praktikas on järgmine: Kogu oma elu kestel tunneme ära selle, mis on hea, kuid alati me ei vii seda täide; me teame mida peaksime tegema, kuid me ei tee seda. Sport ei ole selles suhtes muust elust erinev. Selleks et sportliku vaimsuse juurde kuuluvaid väärtusi täielikult teostada, peab läbima kolm protsessi ja mitmeid alaprotsesse.
Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: • reeglitest lugu pidamine, • kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, • vastastest lugu pidamine, • anda igaühele võrdne võimalus osaleda, • säilitada enesevalitsemine. Sportlik vaimsus Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab
Snorri Sturlusioni poolt üleskirjutatud legendi "Hrungniri süda" järgi; hiiglane Hrungniri tappis Thor. Hiiglase süda oli nagu ruun- teravaservaline ja kolmenurkne; (on the) Skane bracteate 1 Thurisaz on kirjutatud ! mis on täiuslikus kooskõlas selle kirjeldusega ! Anglosaksiruunipoeemis on selle vasteks "thorn". see kirjeldab puudutamisel teravat ja kurja asja, mis on ebatavaliselt äge nende vastu, kes istuvad koos nendega, nendesse suhtub ta nii kui Æsiri vaenlastesse kui ka sarvesesse. Norra ja Islandi poeemid säilitavad "hiiglase" tähenduse ja kirjeldavad neid elukaid pencant forturing naistele. See võib olla seksuaalne viide, sest sarv ja peenis pole seosetud. Kujumuutmisvõime on omistatud just trollidele või ogredele (kuri hiiglane, inimesesööja koletis) . Vaevalt on heatahtlik mõte Norra ruunipoeemis- "ebaõnn paneb vähesed rõõmustama". Thurisatz hääldatakse th nagu "thin" ANSUZ
röövides ja rüüstates kõik teele jäävad alad, kaasaarvatud ka Bütsantsi alad. Tolleaegne keiser Aleksius I nähes missugust hävingut riigile toovad nn. ,,liitlased" kiirustas nende transporteerimisega Süüriasse, kus türklaste vägi kerge vaevaga neid hävitas. Antud pretsedent kujundas bütsantslaste suhtumise ladina rüütlitesse ning kui sama aasta suvel tõeline ristisõjavägi kogunes Bütsantsi aladel, ristikäigu jaoks, suhtuti nendesse nagu võimalikesse vaenlastesse. Ega tegelikult nende tegumood ei erinenud eelmisest salgast palju. Samamoodi rüüstati oma liitlase asulaid. Niisiis kiirustaski keiser üllaid sõdijaid, kelle seas olid ka vanad Bütsantsi vaenlane normannist Apuulia Hertsog, kiiremas korras Süüriasse üle viia. Ristisõja eelne ja aegne vasilevsi poliitika oli suunatud türklaste poolt hõivatud alade tagasi vallutamisele, mis oli kõige kasulikum suund riigi tervenemise teel. Kuid ristisõdijate sekkumise
metsateede sissepääse valvama, märku, et nad ründaksid. Sellepärast oli meie ratsavägi paisatud kaosesse selle uue väe poolt ja mõned kohordid tagalast saadeti neile appi kes, murtuna shokist lendavate kehade poolt, suurendasid paanikat. Neid tõrjuti sohu, mis oli nende ründajatele hästi tuntud ja ohtlik inimestele, kes seda ei tundnud, kuni Caesar (Germanicus) juhtis edasi oma leegionid lahingukorras. See süstis hirmu vaenlastesse ja andis enesekindlust meie sõduritele ja mõlemad pooled eraldusid ilma kumbagi eeliseta.`` (Tacitus 14:63) Siit on eriti selgelt näha roomlaste jalaväe paremust, mis oli suutnud nii kaua vallutajatena omale nime teha. ,,Varsti pärast seda juhtis Germanicus oma armee Amisiasse, võttes oma leegionid laevadega nagu ta nad kaasa oli toonud. Osale ratsaväest tehti ülesandeks jõuda Reini jõeni piki rannikut
· Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodakondsus kaotati a) Rooma kodaniku orjusse sattumisega, eriti vangi langemisel, b) kui rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn tulest ja veest ilmajätmisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks, ingenui, ja vabakslastuiks, libertini. Vabad isikud, kes polnud rooma kodanikud esialgu suhtuti võõrastesse kui vaenlastesse, seejärel hakati võõramaalaste õigusi üldiselt täiendama, mis oli tingitud tootmise ja käibe arenemisest. Anti kaitset võõrale üksiku Rooma kodaniku või sugukonna poolt. Siit arenas elientela institunt. Nt anti võimalus kauplemiseks. Kaitsealust nimetati kliendiks, kaitsjat patrooniks. Vabade mittekodanike hulka kuulusid latiinid ja peregriinid. Latiinid oli Latiumi elanikud enne selle vallutamist Rooma poolt, hiljem ka võõramaalased, kellele anti latiini õigused